Mikko Fritze, sihtasutuse Tallinn 2011 juhataja ning Arvo Pärdi Keskuse loomenõukogu liige
2008. aastal külastasin elus esimest korda Türgit ja Istanbuli. Mind oli äsja valitud Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna korraldava sihtasutuse juhiks ning Istanbulis käisid ettevalmistused linna saamisel Euroopa kultuuripealinnaks 2010. Linn lummas mind esimesest silmapilgust. Tundsin lausa häbi, et polnud kunagi varem siia sattunud, linna, millel oli minu Euroopa jaoks nii suur tähendus.
Hagia Sophia kirikust olin muidugi palju kuulnud. Ta tõmbas mind juba koolipoisina maagilise jõuga enda poole. Niisiis läksin seda kohe esimesel päeval vaatama. Milline imeline hoone! Inimene tundub seal nii pisike, ja ometi ei lähe ta seal kaotsi. Selles paigas õhkus nii ida kui lääne ajaloo hõngu veelgi tuntavamalt kui mujal linnas. Meid seal vallanud tundmus, mida võib nimetada lausa hingeliseks vapustuseks, viis mind ja minu Eesti reisikaaslast enam-vähem samaaegselt mõttele, et sellel arhitektuuril on midagi ühist meile nii hingelähedase Arvo Pärdi muusikaga. Just seal tekkiski idee tellida Arvo Pärdilt teos, mis ühendaks mõlemad kultuuripealinnad, Istanbuli ja Tallinna. On imeline, et sellest ajendist sündis hiljem üks Arvo Pärdi loomingu tähtteoseid, „Adam’s Lament“ („Aadama itk“), mille tähendus ulatub neist kahest linnast märksa kaugemale.
Aadama kujus kohtuvad judaism, islam ja kristlus. Milline täpne valik, arvestades kontserdipaika! Esiettekanne leidis aset Istanbuli rahvusvahelisel muusikafestivalil 7. juunil 2010. Teos ei kõlanud aga Hagia Sophia kirikus, vaid 1600 aasta vanuses Hagia Irene kirikus Topkapi sultanipalee aladel.
Esiettekanne äratas juba enne toimumist palju tähelepanu. Selle tulemusel sõitsid sündmusest osa võtma Eesti rohkearvuline ametlik delegatsioon, mõlema riigi presidendid ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeus I. Lisaks sadu muusikahuvilisi üle maailma. Türgi suurim päevaleht Hürriyet nimetas oma esilehel ettekannet juba kaks päeva enne selle toimumist suurimaks ja olulisimaks kultuurisündmuseks Istanbuli kultuuripealinna-aastal. Tekkis koguni kerge hirm, et see tohutu melu võib lämmatada kunsti.
Nii siiski ei läinud. Muusika oli sellest üle. Pealegi pesi erakordselt tugev ja tundidepikkune vihmasadu, mis kestis kuni kontserdi alguseni, kõik puhtaks. Kas see oli Aadam, kes nuttis?
***
Kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellimusel valminud teose „Aadama itk“ („Adam`s Lament“) esiettekandel osalesid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ansambel Vox Clamantis ning Borusani Filharmoonia Sümfooniaorkestri kammerkoosseis. Dirigeeris Tõnu Kaljuste, kes 2014. aastal võitis teose esmasalvestusega CD „Adam’s Lament” (ECM) eest Grammy-auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias.
Loe lähemalt teose kohta.