Arvo Pärt ja Arvo Pärdi Keskus õnnitlevad maestro Neeme Järvit tema 85. sünnipäeval!
Eakaaslastena on Neeme Järvi ja Arvo Pärdi loometeed olnud pidevas põimumises algusest peale. Tihedamad kokkupuutepunktid said alguse 1960. aastate algusest, mil Neeme Järvist sai Eesti Raadio Sümfooniaorkestri ehk hilisema Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent, aastast 1963 ka peadirigent. 1961. aastal võttis noor dirigent kavva toona veel üliõpilasest helilooja oratooriumi „Maailma samm“. Järgnesid kohe lõpetamise järel valminud „Perpetuum mobile“ (1963) ja 1. sümfoonia (1964) ning tšellokontserdi „Pro et contra“ (1967) esiettekanded. 1968. aastal riskis Neeme Järvi tuua esiettekandele Pärdi „Credo“, mille avalõigus kõlav ladinakeelne usutunnistus tõi toonases Nõukogude Liidus kaasa vältimatu skandaali. Pärast publiku tormilist aplausi ja teose kordamist kustutati „Credo“ kontserdikavadest paljudeks aastateks. Neeme Järvi on esiettekandele toonud ka Arvo Pärdi 1971. aastal valminud 3. sümfoonia ning 1994. aastal loodud orkestriteose „Concerto piccolo über B-A-C-H“, mõlemad teosed on helilooja ka talle pühendanud.
Nii Neeme Järvi kui ka Arvo Pärt olid sunnitud 1980. aasta alguses Eestist lahkuma. Ka välismaal tegutsedes jäi Järvi südameasjaks tutvustada Eesti muusikat ja teiste hulgas Pärdi loomingut. Üheks meelisteoseks tema repertuaaris on „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, mis on palju kordi kõlanud maailma eri paigus ning salvestatud mitmele albumile. Samuti on Järvi repertuaaris olnud hulk teisi Pärdi teoseid, teiste seas „Cecilia, vergine romana“, „Silhouette“, „Cantique des degrés“, „In principio“, „Da pacem Domine“ jpt.
Neeme Järvit on sageli nimetatud üheks enim salvestanud dirigendiks kogu maailmas. Juba 1969. aastal jõudsid Järvi juhatusel esmasalvestusena heliplaadile Pärdi 1. sümfoonia, „Perpetuum mobile“, „Kollaaž teemal B-A-C-H“ ning „Pro et contra“. Järvi käe all on Bambergi Sümfooniaorkestriga salvestatud Pärdi kolm esimest sümfooniat (BIS, 1989), Londoni orkestriga Philharmonia „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …“ ning „Credo“ (Chandos, 1993), Göteborgi sümfooniaorkestriga „Tabula rasa“, „Fratres“ ja 3. sümfoonia (Deutsche Grammophon, 1999) ning esmasalvestusena ka „Concerto piccolo über B-A-C-H“ (BIS Records, 2002) jpm.
Juba teist aastat järjest teeb Arvo Pärdi Keskus koostööd Pärnu muusikafestivaliga, mille raames toimub Neeme Järvi asutatud Järvi Akadeemia ka Laulasmaal. Meistrikursusel saavad noored dirigendid Järvide dirigendiperekonna juhendamisel õpetust ja keskuse töötajate vahendusel sissevaadet Arvo Pärdi teoste interpreteerimiseks.
Soovime jätkuvaid loomingulisi aastaid ja ühiseid muusikaelamusi!