Metanoia ehk meeleparanduse kunst ja sisemine muutus Arvo Pärdi teoses „Litany“: kommentaar psühhoanalüütilisest ja vaimsest vaatenurgast

Loeng vaatleb psühholoogilist ja vaimulikku mõju, mida Arvo Pärdi „Litany“ hoolikale kuulajale avaldada võib. „Litany“ on erakordselt sügav ja rikas heliteos nii vaimulikul kui ka muusikalisel tasandil, mida võib kogeda ka võimsa palvena. Seda saab mõista kui hinge teekonda sisemise muutuse poole meeleparanduse kaudu. Just selle hingelise kahetsuse hoiakus sulanduvad muusika ja lauldavad palvesõnad Johannes Kuldsuult ülimas sünteesis, mis kutsub esile Jumala armu ja annab võimaluse seda kogeda.

Kommentaarid on kahes osas ja hõlmavad heliteose katkendite kuulamist. Loengu esimene osa on Carl Jungi mõistete tutvustus ja kommentaar (arhetüübid, nagu isiksus, vari, kangelane ja Ise), mis on esindatud ka selle heliteose tekstis, kui seda vaadelda psühholoogilisest ja psühhoanalüütilisest vaatenurgast, st kirjeldada hinge võitlust raskuste ja langustega, et jõuda lootuse, kiretuse ja sisemise rahu seisundisse. Teises osas käsitletakse heliteose 24 lühipalve tähendust ja vaimset kõrgpunkti, kirjeldades teoloogiliste terminite abil rasket pääsemise teed enese tundmaõppimise, inimese langenud loomuse tunnistamise ja muidugi ka meeleparanduse kaudu.

Loengu eesmärk on äratada sügavamaid mõtteid ja tundeid, millele võib järgneda refleksioon, eneseteadvus ja kõrgem vaimne teadlikkus. Praeguses tehnokraatlikus maailmas võivad sellised kogemused meid vaimsest stagnatsioonist üles raputada, viia meie taju ja siseelu kõrgemale tasandile nii psühholoogiliselt kui ka vaimselt – mille üle mõtles arvatavasti ka Arvo Pärt, kui ta selle teose kirjutas.

Isa Chrysostomos (Grigorios) Tympas teenib praegu Thessaloniki piiskopkonnas Ameerika Põllumajanduskooli preestrina ja vaimse tervise nõustajana, olles varem aastaid teeninud Thyateira kreeka peapiiskopkonnas Londonis. Ta lõpetas Thessaloniki meditsiinikooli ja sai doktorikraadi (PhD) Essexi ülikoolis (2011). Tema doktoritöö teema oli võrdlev uurimus psühholoogilisest arengust Carl Jungi järgi ja vaimsest arengust Maximus Usutunnistaja teoloogias (individuatsioon vs. jumalikustumine). Samuti kirjutas ta Thessaloniki Teoloogiakõrgkooli (eetika ja sotsioloogia valdkonna) järeldoktorantuuris teadustöö, mis hiljem ka raamatuna ilmus („In the Flow of Self-Knowledge“).

Teda on kutsutud külalisprofessorina Essexi, Helsingi, Tartu, Ateena ja Thessaloniki ülikoolidesse ning Oxfordi Teoloogilisse Seminari kõnelema teoloogia ja psühholoogia ning pastoraalpsühholoogia seostest. Ateena Ülikooli magistriõppe sotsiaalse neuroteaduse, sotsiaalpedagoogika ja -hariduse programmis õpetab ta ka arhetüüpide ja grupidünaamika teooriat (2016–2023). Ta on meditsiini- ja psühhoanalüütiliste ühingute liige ja on olnud Patriarhi Hingehoiu Võrgustiku juhatuse liige. Hiljuti osales ta riikliku uurimisinstituudi SOW teadusprogrammis „Õigeusu teoloogia ja psühhoanalüüs“ (2020–2022).

Loeng on inglise keeles tõlkega eesti keelde.