10 ja 11. veebruaril külastas Arvo Pärdi Keskust maailmakuulus dirigent ja pianist Dennis Russell Davies koos pianistist abikaasa Maki Namekawaga. Esimest korda Eestis viibinud paari visiidi eesmärk oligi külastada Arvo Pärdi Keskust, külalised kohtusid ka Arvo ja Nora Pärdiga. Keskuse arhiiv sai täiendust huvitavate mälestustega mõlema muusiku kokkupuudetest helilooja loominguga. Enne tagasilendu jäi tunni jagu aega tutvumiseks ka Tallinna vanalinnaga.
Eelmisel aastal oma 80. sünnipäeva tähistanud Dennis Russell Davies on Arvo Pärdi loomingut esitanud juba aastakümneid. Esimene koostöö oli CD „Tabula rasa“ (ECM) salvestus 1984. aasta jaanuaris, kui ta tegi Manfred Eicheri kutsel teose „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ esmasalvestuse koos Staatsorchester Stuttgartiga. Juba aasta hiljem, 1985. aasta jaanuaris toimus Daviese juhatusel teose „Te Deum“ maailma esiettekanne Kölni Funkhausis Kölni Raadio koori ja sümfooniaorkestriga. Ka järgmisel ECMi salvestatud Arvo Pärdi autoriplaadil „Arbos“ (ECM, 1987) on teose „Arbos“ esmasalvestus tehtud Daviese juhatusel koos Staatsorchester Stuttgarti brassansambliga. Ta on esimest korda salvestanud ka teose „These Words …“ orkestriga Bruckner Orchester Linz (Orange Mountain Music, 2018). Nii dirigendina kui pianistina on ta esitanud paljusid helilooja teoseid ning on seda teinud ka koos abikaasa Maki Namekawaga. Hiljuti, 2022. aastal ilmus Brno Filharmoonikutega Arvo Pärdi album teostega „Nekroloog“, 3. sümfoonia ja „Lamentate“, milles soleerib Maki Namekawa.
Vestlusel Arvo Pärdi Keskuses ütles Maki Namekawa Arvo Pärdi muusika esitamise kohta, et ta peab palju mõtlema selle peale, mis on nootide taga: „Iga tema noodi esitamisel peab publikuga rääkima. Selle esitamisega saab palju teada ka enda kohta. Ma õpin tema muusika harjutamisel ja esitamisel temalt nii palju elu kohta. Lihtne, ilus, tugev, väga sügav – see on, mida ma tunnen tema muusika kohta.“
Dennis Russel Davies meenutas, et Arvo Pärt tsiteeris talle kunagi Mozarti sõnu: „Muusika pole nootides, muusika on nootide vahel.“ Ta mäletab oma esimest kohtumist Arvo Pärdi partituuriga: „Ma mäletan, et ma oli meeldivalt üllatunud, nähes kohe raskusi selles. Kui midagi paistab pealtnäha lihtne, siis tuleb olla ettevaatlik. Samuti küsimused tempo, ruumi ja aja kohta – see veetles mind väga. Viis, kuidas ta võtab heliloojana aega, veetles mind, sest peab võtma aega muusika esitamiseks. Muusika vajab kõlamist, olemist … enne kui sa liigud edasi, sa pead aru saama, mida sa just kuulsid. Heliloojad, nagu Arvo, köidavad mind väga.“
Fotod Birgit Püve