Arvo ja Nora Pärt ning Arvo Pärdi Keskuse pere mälestavad armastatud heliloojat Sofia Gubaidulinat (24.10.1931–13.03.2025), kelle sügavalt isikupärane ja mitmekülgne looming on jätnud muusikalukku kustumatu jälje.
Sofia Gubaidulina ja Arvo Pärdi elukäik on mõnes mõttes sarnane. Mõlemad alustasid loometegevust 1950. aastate lõpus ning 1960. aastatel kuulus Gubaidulina koos Alfred Schnittke, Edison Denissovi, Valentõn Sõlvestrovi ja Arvo Pärdiga toonases Nõukogude Liidus juhtivate avangardheliloojate-mõttekaaslaste hulka, kelle looming sattus võimude ebasoosingusse. Seetõttu oli nende omavaheline aktiivne suhtlemine ja loominguliste ideede jagamine kõigi jaoks väga oluline.
Sarnaselt Pärdiga pidi Gubaidulina taluma nõukogude tsensuuri ja oli sunnitud kodumaalt lahkuma. 1980. aastate alguses pühendas ta viiuliteose „Offertorium“ Gidon Kremerile, mis kõrvuti Pärdi „Tabula rasaga“ jõudis läänes laiema publikuni. Gubaidulina oli Pärdi kõrval üks esimesi heliloojaid Nõukogude Liidus, kelle loomingus peegeldus sügav seos religioossete teemadega.
Ta on öelnud: „Õigeusklikuna mõistan religiooni selle sõna otseses tähenduses, kui „re-ligio“, mis tähendab seoste taastamist, elu „legato“ taastamist. Muusika jaoks pole tõsisemat ülesannet kui see.“
Vaikusekogemus, rõõm ja lootus on Sofia Gubaidulina loomingule igiomased.
Igavene mälestus!