Eesti Teaduste Akadeemia valis eilsel üldkogul seitse uut liiget. Teiste seas sai akadeemikuks helilooja Arvo Pärt, kes esimesena selle kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste ühenduse ajaloos pälvis muusikaakadeemiku tiitli.
«Ta ei ole esimene loomeinimene akadeemias, küll aga esimene muusik,» ütles Teaduste Akadeemia peasekretär Leo Mõtus. Loomeinimesed on olnud akadeemia liikmed alates selle asutamisest 1938. aastal, Mõtuse sõnul on need peamiselt olnud kirjanikud, nagu Friedebert Tuglas, Gustav Suits.
Akadeemikud valib Teaduste Akadeemia üldkogu kandidaatide seast, kelle esitamise õigus on akadeemikutel, Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudel, teadusseltsidel ja loomeliitudel. Akadeemikuks valitakse Eesti kodanikest teadlasi, kel on väljapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on oluliselt arendanud teadust oma valdkonnas. Akadeemikuks võib valida ka teisi väljapaistvaid Eesti loomeisikuid, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri.
Otsus kaunite kunstide esindaja valimiseks tehti kaks aastat tagasi. Arvo Pärdi kandidatuuri esitasid Tartu Ülikooli nõukogu ja Eesti Muusikateaduse Selts.
Akadeemik, muusikateadlane Jaan Ross pidas oma kommentaaris üldkogu valikut õigeks põhjendades, et Arvo Pärt on muusikateaduse seisukohalt loonud uue paradigma nüüdissüvamuusika raames – tintinnabuli stiili, tänu millele teda ka nii laialdaselt tuntakse.
Uudis põhineb ajalehes Postimees ja ERR uudistes avaldatud materjalil