Festivali „Klaaspärlimäng“ avakontserdil 6. juulil Tartu Jaani kirikus esitasid tšellist Marcel Johannes Kits ning Klaaspärlimäng Sinfonietta Neeme Järvi juhatusel Joseph Haydni tšellokontserdi C-duur, mille esimese ja teise osa solistikadentsid on kirjutanud Arvo Pärt.
Tõenäoliselt oli tegemist Pärdi kadentside Eesti esiettekandega, ehkki kirja on helilooja need pannud juba 44 aastat tagasi. Need seni Eesti muusikaavalikkuse jaoks varjul olnud kadentsid avastati Arvo Pärdi Keskuse tavapärase arhiveerimistöö käigus. Nimelt äratas arhivaar Anneli Kivisivi tähelepanu tuntud tšellisti Ivan Monighetti kiri Arvo Pärdile kuupäevaga 4. mai 1979, milles autor avaldas heliloojale tänu suurepäraste kadentside eest.
Kirja saatmisaja uurimisel selgus, et Arvo Pärt viibis 1979. aasta alguses toonases Kasahstani pealinnas Almatõs kontserdil, kus tuli ettekandele tema tšellokontsert „Pro et contra“, mida esitasid Ivan Monighetti ning Kasahhi Riiklik Sümfooniaorkester Tolepbergen Abdraševi juhatusel.
Sel kevadel õnnestuski arhiivispetsialist Ardo Västrikul kontakteeruda toonase solisti Ivan Monighettiga, kes jagas Arvo Pärdi Keskusega originaalnoodi koopiat, millel seisis pühendus: „Kadentsid Haydni tšellokontserdile C-duur, Ivan Monighettile Arvo Pärdilt, 20. veebruaril 1979 Alma-Atas“.
Tuli välja, et peale Pärdi teose kõlas sellel sündmusel ka Haydni tšellokontsert, millele oli Pärt sealsamas kontserdimaja ruumides visandanud solistile mängimiseks mõeldud kadentsid. Need sisaldavad nii klassikalisele instrumentaalkontserdile omaseid eelneva osa muusikalisi elemente kui ka vabamas vormis improvisatsioonilisemaid lõike. Tšellisti mälestuste kohaselt esitas ta neid 1980. aastate alguses korduvalt, kuid Eestis kõlasid need tõenäoliselt esimest korda alles 44 aastat hiljem, 6. juulil „Klaaspärlimängu“ avakontserdil Marcel Johannes Kitse esituses.
Arvo Pärdi Keskus tänab südamest Ivan Monighettit ning Marcel Johannes Kitse koostöö eest!