„Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan“
Rež. Dorian Supin
25.-27. august 2015
5. Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud
Juba viiendat aastat toimusid augustikuu lõpus Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud, mille raames oli tänavu võimalus näha viit linateost, milles on olulisel kohal Arvo Pärdi muusika. Helilooja juubeliaasta puhul avati filmiõhtud maailmaesilinastusega. Esmakordselt nägi avalikkus uut täispikka dokumentaalfilmi Arvo Pärdist. Režissöör Dorian Supini film „Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan“ on intiimne ja tundlik portree tänavu 80-aastaseks saavast heliloojast, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega.
Lisaks uue filmi esilinastusele oli kavas ka teine tänavu Eestis valminud ja juba maailmas oma meisterliku teostuse eest positiivset tähelepanu pälvinud Riho Undi nukufilm „Isand“, mis on mõjuv mõistujutt Friedebert Tuglase novelli „Popi ja Huhuu“ ainetel. 18-minutilises teoses on kasutatud intensiivse põimitusega nii Lepo Sumera kui ka Arvo Pärdi heliloomingut.
Eesti esilinastus toimus veel kolmandalgi 2015. aastal valminud filmil. Selleks oli 65. Berliini filmifestivalil Hõbekaru auhinna pälvinud tšiili lavastaja Pablo Larraini põnevik „Klubi“, mille arvustustes on rahvusvaheline meedia korduvalt maininud mõjuvat Pärdi muusika kasutamist filmi kandva õhkkonna loomisel.
Arvo Pärdi muusika juba üle 15 aasta tagasi enda jaoks avastanud Šveitsi dokumentaalfilmide režissöör Christian Frei sõitis Tallinnasse ja esitles siin oma kahte auhinnatud filmi, rääkis nende tegemistest ning põhjendas heliloomingu valikut. Näitamisele tulid 2001. aastal valminud ja Oscarile kandideerinud film „Sõjafotograaf“ ning samuti üle maailma festivalidel rännanud, Talibani poolt Afganistanis õhku lastud Bamiyani liivakujude hävitamisest rääkiv „Hiiglaslikud Buddhad“.
Viiendad Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud toimusid 25.-27. augustil Tallinnas kinos Sõprus.
Filmiõhtute kunstiline juht on Kaarel Kuurmaa.