Toimumiskoht
Esinejad
Tutvustus
Loeng Maria Venjaminovna Judinast (1899‒1970) võtab vaatluse alla tema aja laiemas kontekstis, asetades tema elu revolutsioonijärgse ajastu intensiivse intellektuaalse ja religioosse käärimise taustale ning käsitledes repressioonide ajajärku Nõukogude Venemaal ja Judina avastusi 1960. aastate nüüdismuusikas.
Maria Judina oli enam kui vaid hiilgav pianist – Petrogradi Ülikoolis oli ta oma aja tuntuimate professorite käe all õppinud filosoofiat, liikus filosoofiaringkondades ning pöördus judaismist õigeusku. Judina pianistikarjääri imetlusväärne algus tagas talle koha tolle aja silmapaistvaimate muusikute hulgas. Juba 23aastasena nimetati ta Petrogradi/Leningradi konservatooriumi klaveriprofessoriks.
Tema muusikalist isiksust ei kujundanud mitte ainult kuulsad õpetajad, vaid ka tihe läbikäimine selliste väljapaistvate inimestega nagu õpetlasest preester isa Pavel Florenski, luuletaja Boriss Pasternak, filosoof Mihhail Bahtin, muusikateadlane Boleslav Javorski – Judina maailmavaates said kokku religioonifilosoofia, luule, antiigiteaduste ja muusika eraldiseisvad maailmad. Tema lavaesinemistel oli autoriteeti tänu põhjalikule partituuride tundmisele Bachist ja Beethovenist Mussorgski ja Stravinskini. Venemaal mäletatakse Judinat mitte ainult suure pianistina, vaid ka vaimuliku filosoofina.
Judina, kes oma vaateid ei varjanud, oli võimudele tihti tülikas ja vastuoluline. Sellegipoolest elas ta üle Stalini repressiooniaastad ja sulaajal sai temast hävinenud maailma elav tunnistaja. Judina vallandati kõigist õppeasutustest, kus ta õpetas, väidetavalt usupropaganda, „dekadentliku lääne“ muusika mängimise ja sellega „nõukogude noorsoo väärastamise“ eest. Oma elu viimasel 13 aastal sai temast kirglik nüüdismuusika eestvõitleja. Ta oli kirjavahetuses lääne avangardi ikoonidega, nt Stockhauseni, Boulezi, Luigi Nono ja Messiaeniga. Nõukogude Liidus oli Judina esimene, kes uskus sellistesse heliloojatesse nagu Volkonski ja Karetnikov ning esitas nende loomingut. Ta oli ühenduses ka Denissovi ja Silvestroviga. See, kuidas Maria Judina esitas Stravinski klaveripalu, ja tihe kirjavahetus heliloojaga olid määrava tähtsusega Stravinski otsuses külastada 1962. aastal Nõukogude Liitu.
Arvo Pärdi muusikast kuulis Judina 1960. aastate alguses ja uskus temasse kui heliloojasse täielikult, veel enne kui kuulis tema muusikat. Nad olid kirjavahetuses ja Judina lootis, et Pärt kirjutab midagi tema jaoks, öeldes: „Temast tuleb oma aja Šostakovitš.“ Ehk aimas ta nende sõnadega ette Pärdi suuri vaimulikke teoseid.
71aastasena kirjutas Judina oma päevikusse, et muusika on tema jaoks „tee Jumala juurde“. Terve elu pidas ta kunsti tervendavaks jõuks ja uskus, et muusika kõneleb tõtt selle sügavaimal moraalsel ja vaimsel tasandil. Seda on tunda tema paljudest salvestistest, näiteks Bachi ja Beethoveni hilistest klaveriteostest. Maria Judina elu on näide stoilisest kangelaslikkusest, mida tavalised inimesed oma igapäevaelus vajavad selleks, et võidelda oma ideaalide alalhoidmise eest.
Elizabeth Wilson on sündinud Londonis. 17aastasena asus ta õppima Moskva konservatooriumi Mstislav Rostropovitši tšelloklassis ja jäi Moskvasse seitsmeks aastaks. Londonisse naastes alustas Elizabeth Wilson solisti-, kammermuusiku- ja õpetajakarjääri, esinedes kõikjal Euroopas. Eriti tegus on ta olnud nüüdismuusika esitamisel ja teinud koostööd paljude heliloojate, sh Alfred Schnittke, Arvo Pärdi, James MacMillani, Gia Kantšeli, Gavin Bryarsi, David Matthewsi ja Giulio Castagnoliga. Teiste seas on talle oma teoseid pühendanud Edison Denissov, Aleksandr Raskatov, Vladimir Tarnopolski, Gerard McBurney, Simon Rowland-Jones ja Aleksander Knaifel.
Wilson on tegev ka muusikateadlasena. Ta on kirjutanud raamatuid Šostakovitši, Rostropovitši ja Jacqueline du Pré kohta. Hiljuti lõpetas Wilson Maria Judina elulooraamatu, mis ilmub sel aastal Yale’i Ülikooli kirjastuses. Elizabeth Wilson on pidanud Euroopas, USAs ja Jaapanis arvukalt loenguid ja seminare, milles ta on käsitlenud Šostakovitši ja Benjamin Britteni loomingut, Itaalia avangardismi, Alfred Schnittket ja Vene nüüdisheliloojaid, Rostropovitšit ja tšellomuusika interpreteerimist.
Viimased 30 aastat on Wilson elanud Itaalias Torino lähistel, kus ta asutas Xenia Ensemble’i, jätkates samal ajal tööd interpreedi, õpetaja, konsultandi ja muusikapublitsistina.
Loengule on oodatud kõik huvilised. Loeng on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.
