Uudised

Arvo Pärdi Keskuse väljaandena on ilmunud munkpreester Rafael (Noica) „Vestlused kloostris“, mis põhineb isa Rafaeli avalikel vestlustel Inglismaal Essexis püha Ristija Johannese kloostris. Isa Rafaeli loenguid võib käsitleda omamoodi sissejuhatusena Athose püha Siluani ja püha Sofroni vaimupärandi juurde.

Lahkunud on väljapaistev Leedu kirjandus- ja teatriteadlane, kauaaegne Avatud Leedu Fondi president, õppejõud ja teatrikriitik Irena Veisaitė. Arvo Pärt: „Kallis Irena, minu väike muusikaline pühendus teie tütrele – “Für Alina” – on meie kokkukuuluvuse ja armastuse pitsat, mis jääb meid alati ühendama.“

Hispaania arhitektide ning Arvo Pärdi Keskuse koostöös on valminud foto- ja esseeraamat Arvo Pärdi Keskuse hoonest „Arvo Pärt Centre & Nieto Sobejano Arquitectos. A Common Denominator. Ühine nimetaja“. Teose väljaandja on Saksamaa arhitektuurikirjastus ArchiTangle. Raamatuesitlus toimub 7. detsembril 2020 kell 15 ERRi kultuuriportaalis otseülekandena Arvo Pärdi Keskusest.

22. septembril tuleb Belgias Gentis maailma esiettekandele Arvo Pärdi teos „Für Jan van Eyck“. Initsiatiiv teose loomiseks tuli Belgia koorilt Collegium Vocale Gent ja selle tellija on Genti linn, kes tähistab sel aastal Jan van Eycki aastat.

14. septembril kõlab Venemaal Novosibirskis maailma esiettekandena Arvo Pärdi teose „La Sindone“ uus redaktsiooni viiulile ja sümfooniaorkestrile, mille kannavad ette Novosibirski Riiklik Sümfooniaorkester ja solist Vadim Repin viiulil. Teose on Arvo Pärt pühendanud viiuldaja Vadim Repinile ja Arvo Pärdi pikaaegsele sõbrale Andres Mustonenile.

2010. aastal Pärdi pidunädalatest alguse saanud Pärdi päevadega tähistab Nargenfestival septembris Arvo Pärdi 85. sünnipäeva mitme teose uusversiooniga nii helilooja enda kui teiste seades, mis pole varem Eestis kõlanud.

Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia annavad teada, et Covid-19 jätkuva leviku ja sellega seotud reisipiirangute tõttu lükkub tänavu oktoobrisse kavandatud rahvusvaheline teaduskonverents „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“ aasta võrra edasi. Konverents toimub järgmise aasta 15.–16. oktoobril.

Annum per annum. Aastast aastasse. Sünnipäevad saabuvad üha halastamatuma kiirusega. Tundub erakordne, et Arvo Pärdi keskus, mis veel nii hiljuti unistus oli, nüüd juba kümnendat sünnipäeva tähistab. Või et Arvo ise, südames noor ja ajas tark, on jõudmas auväärse 85. verstapostini. Pea 40 aastat on möödunud sellest, kui me esmakordselt Viinis kohtusime – kohtumine, millele

Tänasest kuni 30. augustini saab suurel ekraanil taas näha väärtfilme, milles kõlab olulisel kohal Arvo Pärdi helilooming. Kümnendat aastat toimuvad Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud toovad vaatajateni paremiku varasematel filmiõhtutel näidatud linateostest.

27.–30. augustil toimuvad juba kümnendat aastat Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud, mis tutvustavad laiemale publikule helilooja Arvo Pärdi loomingu kasutamise ühte tahku ehk Pärdi kontsertmuusikat filmides. Sel aastal tähistab keskus filmiõhtutega ühtlasi helilooja 85. sünnipäeva, tuues vaatajateni paremiku varasematel filmiõhtutel linastunud filmidest. Esimest korda jõuab koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga augustikuu teisipäevadel kolm filmi ka ETV2 ekraanile.

Eesti kultuurielus on viie ja kümnega lõppevad aastaarvud kujunenud omamoodi muusikalisteks piduaastateks, sest kordamööda tähistatakse kahe meistri, meie rahvusvaheliselt kõige tuntumate ja armastatumate heliloojate, Veljo Tormise (1930–2017) ja Arvo Pärdi (1935) juubeleid. Sel aastal on ümmargune tähtpäev Veljo Tormisel, kelle sünnist möödub 7. augustil 90 aastat.

Sel aastal tähistab õigeusu maailm esimest korda 11. juulil Essexi Ristija Johannese kloostri asutaja, arhimandriit Sofroni surmapäeva kui pühaku mälestuspäeva. 2019. aasta novembris kuulutas Konstantinoopoli patriarh isa Sofroni pühakuks, andes talle pühakunimeks Athose püha Sofroni (ka Athose vaga Sofroni). Isa Sofroni (1896–1993) oli Venemaalt pärit kunstnik, kes asus noore mungana elama Athose saarele. Seal kohtus