Uudised

Lahkunud on Poola muusika suurkuju, helilooja ja dirigent Krzysztof Penderecki (23.11.1933–29.03.2020), kelle aastakümnete pikkune loominguline tegevus on kujundanud suurt osa Euroopa muusikamaastikust. Iseäranis tugeva tõuke uue muusika arengule andis Penderecki oma 1960. aastate avangardistlike teostega, mis nüüdismuusika festivali „Varssavi sügis“ kaudu jõudsid ka Eesti heliloojateni.

Arvo Pärdi septembris saabuva 85. sünnipäeva tähistamiseks on kavandatud rohkelt juubeliaastaga seotud sündmusi nii Eestis kui teistes riikides, millest siinkohal ülevaate teeme. Loetletud on nii toimunud, ära jäänud kui ka edasi lükatud sündmused.

Valitsuse välja kuulutatud eriolukorra tõttu on Arvo Pärdi Keskus 1. maini suletud. Kõik kontserdid, haridusprogrammid ja ekskursioonid jäävad sel perioodil ära.

Arvo Pärdi Keskus – helilooja isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus Laulasmaal – ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldavad helilooja 85. sünnipäeva puhul rahvusvahelise teaduskonverentsi, mis on pühendatud Arvo Pärdi loomingu ja seda ümbritseva kultuuriruumi uurimisele.

27.‒29. veebruaril toimub Tallinnas ja Laulasmaal rahvusvaheline haridus- ja teoloogiakonverents „Loojast loovuseni: loovus teoloogia, pedagoogika ja psühholoogia perspektiivis“. Juba teist aastat leiab Püha Johannese Kooli konverents aset koostöös Arvo Pärdi Keskusega.

Arvo Pärdi Keskuse toetajad Monica ja Ott Kaukver pälvisid kultuurisõbra aunimetuse.

Arvo Pärdi Keskus tegi Tallinna Heleni Kooli pimedatele lastele kingituse, andes koolile üle punktkirja trükituna Arvo Pärdi lastelaulude tekstiraamatud.

19. detsembril lahkus tuntud eesti muusikaajakirjanik Ivalo Randalu (1936-2019). Arvo Pärt ning Ivalo Randalu tutvusid juba koolipäevil 1954. aastal Tallinna Muusikakoolis õpetaja Harri Otsa kompositsiooniklassis. Hoolimata valitud tee erinevusest, sidus neid sellest ajast saadik soe sõprus ning mõttekaaslus.

Plaadifirma ECM esimese plaadi ilmumisest möödub 2019. aasta detsembris 50 aastat ning seda sündmust tähistatakse suuremal ja väiksemal moel mitmel pool maailmas, ka Eestis. Väike Müncheni plaadimärk on poolsajandiga kasvanud suureks just tähenduse mõttes ja nende kaalu mõõdab muusika, millel on palju kirglikke järgijaid nii kuulajate kui muusikute seas. Nad on maailma muusikapilti oma tegutsemise aastakümnetega uuristanud erilise niši. Ning seal on ka Arvo Pärdi muusikaga heliplaatide päriskodu.

Arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano projekteeritud Arvo Pärdi Keskuse hoone pälvis Kultuurkapitali  2019. aasta arhitektuurivaldkonna peapreemia.

Novembri lõpus viibis Arvo Pärdi Keskuses taas Atlanta Emory Ülikooli professor, muusikaajaloolane Kevin C. Karnes, kes on viimastel aastatel tegelenud Arvo Pärdi loomingu uurimisega ning töötanud põhjalikult keskuse arhiivimaterjalidega. Praegu on tal käsil uurimus 1970. aastate nõukogude poolpõrandaalusest avangardist ning Arvo Pärdi esimeste tintinnabuli-teoste rollist toonases muusikaelus.

Novembri lõpp tõi Arvo Pärdi Keskusele rõõmustavaid teateid Konstantinoopolist. Sealne patriarhaadi sinod kuulutas 27. novembril pühakuks Essexi kloostri staarets Sofroni, kes oli oma elu lõpukümnendil Arvo Pärdi ja tema perekonnaga tihedalt seotud.