Uudised

Arvo Pärdi Keskus esitleb täna nimeka Austria muusikateadlase Leopold Brauneissi artiklikogumikku „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“, mis on Arvo Pärdi eriomase kompositsioonitehnika seni kõige põhjalikum ja süvitsi minevam käsitlus maailmas.

Täna, 31. jaanuaril täitub 80 eluaastat Philip Glassil, heliloojal, kes on väga olulisel määral mõjutanud ja rikastanud 20. sajandi muusikalugu. Arvo Pärt: “Palju õnne, hea sõber ja kolleeg! Sinu muusika on alati minu südames olnud!”

Ansambli Vox Clamantis plaat „Arvo Pärt. The Deer's Cry“ pälvis selle aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta klassikaalbumi tiitli. Plaadi andis välja tunnustatud plaadifirma ECM. „See plaat on ühe pika teekonna tähiseks. Arvoga koos käia, koos töötada, tema tähelepanekuid kuulata ja jälgida – see on väga meeldiv ja rikastav protsess ning suur privileeg,“ ütles ansambli Vox Clamantis kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve.

In memoriam Veljo Tormis (7.08.1930-21.01.2017). "Mäletan hästi, et aastakümned tagasi olin vapustatud tunnistaja, nähes, millist tohutut resonantsi ja huvi tekitas Veljo Tormise muusika läänes. Ta ulatus kaugele üle Eesti piiri ja oli avastuseks lääne kultuurimaastikul. Oleme õnnelikud, et ta oli ja jääb meie muusika DNA lahtimõtestajaks, meie kultuuri võimsaks alustalaks."

Suurbritannias tegutsev maailma suurim klassikalise muusika sündmuste andmebaas Bachtrack avaldas 2016. aasta statistika ülevaate, mille põhjal on Arvo Pärt kuuendat aastat järjest maailmas enim esitatud elav helilooja.

10. jaanuaril tähistab oma auväärset 95. sünnipäeva armastatud Eesti helilooja Ester Mägi, kelle omanäoline muusika on puudutanud ja inspireerinud paljusid kuulajaid. Selle erilise tähtpäeva puhul saadavad juubilarile oma südamlikud õnnesoovid Arvo Pärdi Keskus ja helilooja Arvo Pärt.

Arvo Pärdi Keskuse arhiiv sai detsembris hinnalise täienduse, kui pianisti ja muusikateadlase Vardo Rumesseni lesk Maaja Rumessen andis Arvo Pärdi Keskusele kasti väärtusliku arhiivimaterjaliga. Tegemist on Arvo Pärdi loominguga seotud isiklike märkmike, kirjade, kontserdikavade ja ajaleheväljalõigetega kuni aastani 1980, mil helilooja oli sunnitud Nõukogude Liidust emigreeruma.

Arvo Pärdi keskus osaleb rahvusvahelises haridusprojektis „Music in Movement“, mis soovib kaasahaaravalt ja uudselt tutvustada meie aja olulisi heliloojaid ning tuua sellega klassikalist nüüdismuusikat laiemale kuulajaskonnale lähemale. Seejuures on eriline tähelepanu uue muusika vahendamisel lastele ja noortele.

Täna tähistab Vox Clamantis oma 20. sünnipäeva ning suure osa sellest ajast on ansambli repertuaaris varajase muusika kõrval olnud ka nüüdisheliloojate looming. Arvo Pärdiga seob ansamblit aastatepikkune tihe koostöö ja soe sõprus ning tänaseks on Vox Clamantisest kujunenud Pärdi loomingu üks hinnatumaid ja armastatumaid saadikuid kogu maailmas. Helilooja Arvo Pärt ja Arvo Pärdi Keskus õnnitlevad ansamblit Vox Clamantis ja selle kunstilist juhti Jaan-Eik Tulvet ilusa tähtpäeva puhul!

22. novembrist kuni 11. detsembrini on Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus avatud fotograaf Tõnu Tormise näitus Arvo Pärdist. 2005. aastal valminud näituse eksponeerimine sai teoks Tartu Kõrgema Kunstikooli, Tõnu Tormise ja Arvo Pärdi Keskuse koostöös.

Helilooja teoste loomislugude uurimine ja kirjeldamine on tähtis osa Arvo Pärdi Keskuse igapäevatööst. Rääkides klaveripalast „Aliinale“, toob helilooja Arvo Pärt võrdluse pihiga: „Otsekui mingisugune tee on vabaks tehtud inimese ees. Eesriie on eest tõmmatud, takistus on eemaldatud.“ Tänavu sai 40 aastat selle esimese tintinnabuli-stiilis kirjutatud teose loomisest, mis valmis pärast pikka teed uue helikeele otsinguil veebruaris 1976.

1976. aasta 27. oktoobri kontserdil, kus ansambel Hortus Musicus, Tallinna Kammerkoor ja mõned solistid kandsid esimest korda ette seitse Arvo Pärdi uues helikeeles loodud teost üldpealkirjaga „Tintinnabuli”, oli põhjalik kavaleht. Seal ilmus Nora Pärdi kommentaar Arvo Pärdi uue helikeele kohta ning väljavõtted helilooja muusikapäevikust.