Uudised

22.–24. augustil toimuvad juba 14. aastat Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud „Pärt & film“, mis tutvustavad laiemale publikule helilooja Arvo Pärdi loominguga seotud nähtust ehk Pärdi teoste kasutamist filmides. Seekord on taas vaatajate ees kolm väga erineva audiovisuaalse keelega linateost.

Täna avati Paide Püha Risti kirikus Arvo Pärdi loomingut tutvustav näitus „Armastuse valem“.  Avamisel kõlasid Arvo Pärdi teosed „Annum per annum“ ja „Trivium“ organist Kristel Aera esituses. Näitus jääb avatuks septembri lõpuni.

Arvo Pärdi Keskus kutsub Põhjamaade ning Läti ja Leedu muusikuid kandideerima tasustatud residentuuri Arvo Pärdi Keskuses. Taotlusvoor avaneb 4. juulil ning avalduste tähtaeg on 31. august. Kandideerida saavad Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Fääri saarte ning Läti ja Leedu muusikavaldkonna loovisikud (interpreedid, heliloojad ja helikunstnikud) või loomingulised duod.

27. juunil lahkus igavikku legendaarne helilooja, Arvo Pärdi kaasteeline ja lähedane sõber Alexander Knaifel (28.11.1943–27.06.2024).

Kuidas inspireeris 2500 aasta vanune puu Šveitsist Arvo Pärti looma Viivi Luige sõnadele teost “Sei gelobt, du Baum” (“Ole kiidetud, puu”) ja mil viisil jõudis tükike sellest Laulasmaale? Ardo Västriku artikkel.

Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapital kutsus 10. ja 11. juunil Arvo Pärdi Keskusesse toetajad, ettevõtjad, muusikud ja riigi esindajad, et anda oma panus Arvo Pärdi loomingulise pärandi hoidmiseks. Oleme äärmiselt tänulikud, et toetusüritust austasid oma kohalolekuga ka Eesti president Alar Karis ja proua Sirje Karis, president Toomas Hendrik Ilves ning kultuuriminister Heidy Purga.

Karin Rõngelep, Arvo Pärdi Keskus Kantaadi kirjutamine lastele oli Arvo Pärdi loometee loomulik kulg, sest lastega puutus noor helilooja kokku palju. Näiteks aastatel 1956–59 tegutses ta Tallinna Pioneeride Palee näiteringi klaverisaatja ja muusikalise kujundajana, improviseerides näidenditele taustamuusikat ning kirjutades lastelaule. Tol ajal Aia tänaval tegutsevas pioneeride palees käis harjutamas ka 1951. aastal Heino Kaljuste loodud

Selle nädala lõpus saabub Eestisse legendaarne Prantsuse režissöör ja kirjanik, ligikaudu saja muusikafilmi autor Bruno Monsaingeon. Tema visiidi peamine siht on osaleda oma vastvalminud muusikadokumentaali „Klaus Mäkela. Leegi suunas“ Eesti esilinastusel 28. aprillil Arvo Pärdi Keskuses.

Sel aastal annab Arvo Pärdi Keskus välja kaks stipendiumit loometööks Arvo Pärdi Keskuses. Tänavused Arvo Pärdi Keskuse stipendiaadid on prantsuse helilooja Benoît Sitzia ja hispaania luuletaja Elena Medel.

Arvo Pärdi Keskus õnnitleb ja tänab keskuse pikaajalist toetajat Epp Soninit, kes pälvis kultuurisõber 2023 tiitli.

Pärast kaheksa aastat kestnud loomingulisi otsinguid leidis Arvo Pärt 1976. aasta alguses lõpuks lahenduse, kuidas taas muusikat kirjutada. Pika ja vaevalise kriisiperioodi omamoodi kulminatsiooniks võib pidada 1976. aasta oktoobris toimunud Hortus Musicuse kontserti, mil Estonia kontserdisaalis kõlas esimest korda kimp teoseid Pärdi uues, tintinnabuli-helikeeles.

15.–18. veebruarini toimub Saksamaal Dortmundi kontserdimajas Arvo Pärdi loomingule pühendatud festival „Zeitinsel Arvo Pärt“, mille raames saab külastada Arvo Pärdi Keskuse koostatud näitust ning saada osa Pärdi-teemalisest vestlusringist. „Ajasaar Arvo Pärt“ nimelisel festivalil astuvad üles mitmed hinnatud Pärdi-interpreedid, nende seas viiuldajad Gidon Kremer ja Hugo Ticciati, tšellist Anja Lechner, Lääne-Saksa ringhäälingu (WDR) sümfooniaorkester Kristiina Poska juhatusel ning Tõnu Kaljuste koos Eesti esinduskollektiivide, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga.