Arvo Pärdi Keskus avab 1. juulil näituse pealkirjaga „Kui sa otsid nagu nullist peale“, mis toob esimest korda laiema auditooriumi ette Arvo Pärdi päevikutesse üles tähendatud mõtteid. Oma esimese püsiekspositsiooniga jätkab keskus Arvo Pärdi 85. sünnipäevale pühendatud sündmuste sarja.
Näitus viib külastajad rännakule Arvo Pärdi mõttemaailma, kohtuma helilooja aastakümnete jooksul kirja pandud mõtisklustega vaikuse, sõna ja heli üle. Need on mõisted, millesse Pärt süvenes oma helikeele otsingutel, mis on alustalad tema loometehnika – tintinnabuli – määratlemisel ja mis on mõtteainena saatnud teda loometeel kuni tänapäevani.
„Kui üldiselt on teada, et Arvo Pärt ei armasta oma muusikast sõnadega rääkida, öeldes, et tema „sõna on heli“, siis tema päevikute kaudu näeme, et sissepoole suunatud sõna, intensiivne sisekõne on Pärdi loomeprotsessis väga olulisel kohal ning heliga tihedalt läbi põimunud,“ sõnas näituse üks kuraatoreid Kristina Kõrver.
„Need isiklikud, vaid iseendaga jagatud mõtted, jõuavad nii suures mahus lugejate ette esimest korda. See on nõudnud heliloojalt üksjagu kahtlusi ja julgust,“ märkis näituse kuraator Kai Kutman.
See näitus on heliloojaks kujunemise teekond, mis viib külastaja Arvo Pärdi otsingute jälgedes peaaegu poole sajandi pikkusesse aegruumi. Nii on Arvo Pärt öelnud: „Mis maksab üks heli või sõna? Mis vahekord on minul iga selle punktikesega, mida ma noodipaberile panen?“ Iga helilooja võib olla vastamisi sarnaste küsimustega, kui tema ees on tühi noodipaber. Ta alustab otsinguid ikka ja jälle algusest, „nagu nullist peale“. Teisalt on enese ettevalmistamine – enese taandamine, hinge puhastamine, püüd alandliku meele poole – Arvo Pärdi jaoks loominguprotsessi olulised eeldused. „Kõigepealt sa pead ennast nulliks tegema. Peab olema vaikus. Sa pead leppima oma jõuetusega. Ja see, mis siis antakse, on nagu kingitus.“
Näitus „Kui sa otsid nagu nullist peale“ on vormilt ruumiinstallatsioon, milles vaheldumisi annavad üksteisele aega vaikusest sündiv sõna ja muusika.
„Kunstnik Angelika Schneider on leidnud sellele intiimsele materjalile äärmiselt sobiva ja tundliku vormi, mis sulandub maja arhitektuuri. Ta on väga loomulikult ühendanud vaikuse, sõna ja muusika, kasutades väljendusvahendina valgust. Oleme selle inspireeriva koostöö eest väga tänulikud,“ ütles Kristina Kõrver.
„Vastukaaluks sagedasele müra- ja tegevusrohkele keskkonnale igapäevaelus annab see näitus võimaluse keskenduda korraga ainult ühele, aga ka kogeda seisundite vaheldumist ja mõju üksteisele. Vaikusest pääsevad valguse abil nähtavale sõnad ja suubuvad taas vaikusse. Nagu mõtleks ja kirjutaks keegi neid mõtteid just praegu, annaks neile aega tulla, neile mõelda ja siis lasta minna,“ kirjeldas näituse vormilist lahendust kuraator Kai Kutman.
Ta lisas, et kindlasti heidavad meie ees olevad mõtisklused valgust helilooja loomingu paljudele tahkudele ja aitavad seda mõista.
Näituse kuraatorid on Kai Kutman, Kristina Kõrver ja Aile Tooming, kunstnik Angelika Schneider ning tehniline teostus TM Development. Kõlarid firmalt Estelon, muusika tehniline ettevalmistus Doug Maskew. Näituse tõlkisid inglise keelde Adam Cullen, Marrit ja Nikita Andrejev.