28. juunist kuni 1. juulini toimus Strasbourg’is IX Euroopa muusikateaduse konverents (EuroMAC 9), millest võtsid osa sajad muusikateadlased üle maailma. Konverents leiab aset iga kolme aasta järel, esimest korda kogunesid muusikauurijad ümarlauaks kokku 1989. aastal Colmaris Prantsusmaal. Tegu on rahvusvahelise projektiga, mille korraldajate ringi kuuluvad Saksamaa, Itaalia, Poola, Belgia, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja Hollandi erinevad muusikateadusalased ühendused.
Konverentsi fookuses oli kaks suuremat teemat: muusikateaduse tulevik ning muusikaanalüüsi ja muusika erinevate avaldumisvormide (helilooming, interpretatsioon, improvisatsioon, kuulaja vastuvõtt) omavaheline suhe.
Kuigi tegu on Euroopa muusikakonverentsiga, oodati akadeemikuid ja uurijaid kõikjalt maailmast. Eriti julgustati konverentsist osa võtma noori muusikateadlasi, et arendada põlvkondadevahelist dialoogi ja värskendada mõttevahetusi. Nelja päeva jooksul toimus üle 300 ettekande. Kuulajatel oli võimalus valida endale meelepärane loeng 8–9 üheaegselt toimuva paneeli hulgast, millest igaüks sisaldas 3–6 ettekannet. Teemade ring, mida konverentsil käsitleti, oli äärmiselt laiapõhjaline: renessansiajastu looming, kontrapunkt ja helilooming 17.–18. sajandil, hilisromantism, modernism, pop- ja etnomuusika arengud, performance studies, erinevad vaatenurgad teemal kuulamine-vastuvõtt-taju jpm.
Arvo Pärdi loomingut käsitlevas paneelis „Analysing Arvo Pärt’s Music“ tegid ettekande Moskva muusikateadlased Jelena Tokun („Tintinnabuli vormialgoritmid Arvo Pärdi muusikas“) ja Svetlana Savenko („Arvo Pärdi teoste esteetika ja stiil: revolutsioon või evolutsioon?“) ning Leopold Brauneiss Austriast („Seeriatehnikate teisenemine Arvo Pärdi tintinnabuli-stiilis“). Ettekannetele järgnenud küsimuste-vastuste vooru suunas oskuslikult Gnessinite nim Vene muusikaakadeemia õppejõud, professor Tatjana Tsaregradskaja. Ühtlasi andis tekkinud diskussioon mõista, kuivõrd oluline roll on Arvo Pärdi Keskusel autentse info allikana, eriti tulevikku silmas pidades.
Konverentsist võttis osa ka Eesti muusikateadlane Kerri Kotta, kes tegi ettekande pealkirjaga „Mitmeosaline teos kui tervik Liszti ja teiste 19. sajandi heliloojate loomingus kahedimensioonilise tsükli mõiste valguses“.
Vaata konverentsi veebilehte.