Arvo Pärt on Bachtracki andmetel jätkuvalt maailma enim esitatud nüüdisheliloojate seas

Klassikalise muusika internetilehekülg Bachtrack avaldas täna ülevaate 2024. aasta jooksul toimunud klassikalise muusika kontsertidest üle maailma. Bachtracki statistika põhjal esitati elavate heliloojate loomingust enim John Williamsi muusikat, Arvo Pärt oli praegu elavate heliloojate seas teisel kohal.

Neile järgnesid Philip Glass, Caroline Shaw, John Adams, Jörg Widmann, Sir James McMillan, Thomas Adès, Steve Reich ja Sofia Gubaidulina.

Kümne kõige enam esitatud teose hulgas oli neli Arvo Pärdi teost: „Fratres“, „Peegel peeglis“, „Da pacem Domine“ ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“.

Mullu kõige hõivatum dirigent oli soomlane Klaus Mäkelä, esikümnesse kuulus ka Eesti dirigent Paavo Järvi. Samuti oli kümne hõivatuima naisdirigendi seas eestlane Kristiina Poska.

Kõigi aegade heliloojatest esitati 2024. aastal enim Wolfgang Amadeus Mozarti, Ludwig van Beethoveni, Johann Sebastian Bachi, Johannes Brahmsi ning Franz Schuberti loomingut. Aasta enim esitatud teos oli Tšehhi helilooja Antonín Dvořáki 9. sümfoonia e-moll op. 95 „Uuest maailmast“.

Suurbritannias tegutseva Bachtracki statistika hõlmas andmeid 30 774 eelmisel aastal toimunud muusikasündmuse kohta 48 maailma riigis.

2022. aastal ning aastatel 2012–2019 oli Arvo Pärt Bachtracki andmetel maailma kõige enam esitatud kaasaegne klassikalise muusika helilooja.

Arvo Pärdi Keskus kogub andmeid Arvo Pärdi teoste esituste kohta maailmas keskuse infosüsteemi. Eelmisel aastal sisestati sinna 951 teose ettekanne. Kõige enam esitati mullu teost „Fratres“, mida kanti ette 208 kontserdil, ning teost „Da pacem Domine”, mida esitati 141 korral.

Bachtracki statistikast lähemalt: https://bachtrack.com/classical-music-statistics-january-2024