Ajatelg – Arvo Pärdi Keskus

1935

Arvo Pärt sündis 11. septembril Paides Linda Anette ja August Pärdi ainsa lapsena.

1938

Ema koos pojaga lahkus Paidest ning asus elama Rakverre, kus möödus Arvo Pärdi kooliaeg.

1945–1953

Klaveriõpingud Rakvere muusikakoolis Ille Martini juures.

Valmisid esimesed heliloomingu katsetused, mis pole aga säilinud.

1950–1954

Õpingud Rakvere 1. keskkoolis.

Mängis flööti ja oboed Jaan Paku juhendatud puhkpilliorkestris ning klaverit ja löökpille kooli tantsuorkestris.

Kahel viimasel kooliaastal töötas klaverisaatjana Rakvere muusikakoolis.

1954

Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis Harri Otsa klassis, kelle juures sai õppida vaid mõne nädala.

1954–1956

Ajateenistus Nõukogude armees.

Mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit. Terviseprobleemide tõttu vabanes sõjaväest enne tähtaega.

1956

Sügisel jätkas õpinguid Tallinna Muusikakoolis, õpetajaks äsja ise heliloojadiplomi saanud Veljo Tormis.

Õpetajast-õpilasest said peagi head kolleegid terveks eluks.

Tegutses Tallinna pioneeride palee näiteringi klaverisaatjana (oletatavalt aastani 1959), kirjutades mitmeid lastelaule ja klaveripalu.

1957–1963

Õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis.

Elleri isiksus, õpetamisviis ja tööeetika on Pärti tema enda sõnul väga tugevalt mõjutanud.

Valmisid esimesed teosed, mis on tänaseni helilooja ametlikus loomenimekirjas.

Lastele loodud muusika ja neoklassitsistlike klaveriteoste kõrval dodekafoonilised orkestriteosed „Nekroloog“ (1960) ja esimene sümfoonia „Polüfooniline“ (1963; pühendatud Ellerile).

1958–1967

Helirežissöör Eesti Raadios.

Aeg-ajalt tegutses ka sealse lasteansambli klaverisaatjana ning kirjutas lastelaule.

1961

Astus ENSV Heliloojate Liidu liikmeks.

1961–1968

Koostöö Eesti Riikliku Nukuteatriga, kus kirjutas muusika seitsmele nukulavastusele.

1963

Külastas koos Veljo Tormise jt noorte muusikutega uue muusika festivali „Varssavi sügis“.

Seal puutus kokku avangardmuusika ja selle loojatega, teiste seas Luigi Nonoga. Festivalilt naastes komponeeris sonoristliku orkestriteose „Perpetuum mobile“, mille pühendas Nonole. Teose ettekanne 1965. aasta „Varssavi sügisel“ sai väga sooja vastuvõtu osaliseks ja tuli publiku soovil kordamisele.

1966

Ägenenud terviseprobleemide tõttu viibis pikka aega haiglas.

Valmisid kollaažielementidega dodekafoonilised teosed, tšellokontsert „Pro et contra“ ja teine sümfoonia.

1967

Sügisel lahkus tervislikel põhjustel Eesti Raadiost ning on sellest alates vabakutseline helilooja.

1968

Osales koos Kuldar Singi, Toomas Velmeti ja teiste muusikute, kunstnike ja kirjanikega häppeningil Tallinnas Kirjanike Majas.

Laval kogemata põlema süttinud viiulist puhkes skandaal, mille järel tuli seletuskiri kirjutada ka Arvo Pärdil.

„Credo” esiettekanne Tallinnas.

Esitajateks Eesti Raadio koor ja orkester, Mart Lille (klaver), Neeme Järvi (dirigent). Teos on helilooja dramaatilisim kollaaž, milles põrkuvad kaks muusikalist maailma – Bachi prelüüd C-duur (HTK I) ja Pärdi dodekafooniline muusika. „Credo“ sai kontserdisaalis tulise poolehoiu osaliseks ning tuli kordamisele, kuid avalik usutunnistus polnud Nõukogude Eestis ametlikult aktsepteeritav – teos vaikiti maha ning edasised ettekanded keelati.

1969–1976

Tagasitõmbumine ja otsingute periood, uue kunstilise väljenduse kujunemine.

Loobus modernsetest kompositsioonitehnikatest, uuris gregooriuse laulu, Notre Dame’i koolkonna muusikat ja renessansspolüfooniat. Kolmas sümfoonia aastast 1971 on selle perioodi ainus ametlikku loomingunimekirja kuuluv teos.

Elatise teenimiseks jätkas kujundusmuusika komponeerimist.

Kuue- ja seitsmekümnendatel aastatel lõi Pärt muusika üheksale dokumentaal- ja kuuele mängufilmile, samuti pea 20 nuku- ja joonisfilmile.

1972

Liitus õigeusu kirikuga.

1976

Uue muusikalise keele sünd.

Veebruaris visandas Pärt oma noodivihikusse väikese kahehäälse pala, mis jõudis märtsis kuulajate ette pealkirjaga „Aliinale”, esitajaks Rein Rannap klaveril.

Oktoobris kandis vanamuusikaansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ette Pärdi uues helikeeles loodud teosed.

Kavas olid "Aliinale", „Pari intervallo“, "Trivium", „In spe“ jt. Esimest korda seostus nendega mõiste tintinnabuli, mis sai sellest alates Pärdi stiili ja kompositsioonitehnika nimetuseks.

1977

Loominguliselt viljakas aasta, mil valmisid ja jõudsid esiettekandeni mitmed tintinnabuli-stiilis teosed.

„Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, „Fratres”, „Summa”, „Tabula rasa“ jt on tänaseni kõige sagedamini esitatavad teosed Pärdi loomingus.

Topeltkontserdi „Tabula rasa” esiettekanne Tallinnas.

Esitajateks Gidon Kremer (viiul), Tatjana Grindenko (viiul), Alfred Schnittke (klaver), RAT Estonia kammerorkester ja dirigent Eri Klas. Ettekanne kujunes erakordseks muusikaliseks sündmuseks, mis pani aluse tintinnabuli-teoste retseptsioonile ja levikule ka väljaspool Eestit.

1978

Tallinnas toimus esimene varajase ja nüüdismuusika festival, kus kõlasid ka Pärdi tintinnabuli-teosed.

Festivalil kohtus Pärt Viini muusikakirjastaja Alfred Schleega, kelle juhitud Universal Editionist sai hiljem tema loomingu peamine kirjastaja.

1979

Veebruaris toimunud ENSV Heliloojate Liidu XI kongressil pidas Pärt spontaanse kõne, tõmmates pähe pikajuukselise paruka ning tänades võimukandjaid irooniliselt kahe aunimetuse eest.

Pool aastat varem oli talle antud ENSV teenelise kunstitegelase tiitel, detsembris aga peeti ta dissidendina kinni Moskva lennujaamas teel Londonisse oma teose ettekandele. Pärdi sõnavõtt ainult kinnistas tema kui persona non grata kuvandit toonases Eestis ning päädis võimude „soovitusega“ tal koos perega kodumaalt lahkuda.

Novembris arvati ENSV Heliloojate Liidust välja.

1980

Jaanuaris oli Pärtide perekond sunnitud Eestist lahkuma.

Eesti meedia nimetas heliloojat kodumaa reeturiks ning tema loomingu esitused kontserdisaalides ja raadioeetris olid ametlikult keelatud.

Asusid elama Viini. Kirjastus Universal Edition sõlmis heliloojaga lepingu tema teoste levitamiseks.

1981

Pärdid said Austria kodakondsuse.

Arvo Pärdile määrati Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD – Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium ning pere kolis Berliini, kuhu jäädi pea 30 aastaks.

1982

„Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem”, valminud Baieri Raadio tellimusel.

Esiettekanne Münchenis Baieri Raadio koori, solistide, instrumentaalansambli ja oreli esituses Gordon Kemberi juhatusel.

1984

Loomingulise koostöö algus plaadifirmaga ECM ja produtsent Manfred Eicheriga.

Ilmus CD „Tabula rasa”, millest sai alguse uus sari „ECM New Series”. Sealtpeale on kõigi tähtsamate teoste esmasalvestused tehtud ECMiga.

1985

„Stabat Mater”, valminud Alban Bergi Fondi tellimusel.

Esiettekanne Viinis Hilliard Ensemble’i, Gidon Kremeri (viiul), Nabuko Imai (vioola) ja David Geringase (tšello) esituses.

„Te Deum”, esiettekanne Kölnis. Kölni Raadio koori ja orkestri esituses Dennis Russell Daviese juhatusel.

1987

Ilmus CD „Arbos“ (ECM).

Esimene Arvo Pärdi ja Hilliard Ensemble’i koostöös valminud heliplaat.

1989

„Miserere”, valminud festivali „d’Eté de Seine-Maritime” tellimusel.

Esiettekanne samal festivalil Rouenis Hilliard Ensemble’i, Western Wind Choir’ ja instrumentaalansambli esituses Paul Hillieri juhatusel.

Esimene visiit kodumaale pärast emigreerumist.

1989–2013

11 Grammy-nominatsiooni peamiselt parima nüüdismuusikateose kategoorias.

1990

„Berliini missa”, valminud Berliinis toimunud 90. Saksa katoliku kiriku päevadeks.

Esiettekanne Berliinis ansambli Theatre of Voices esituses Paul Hillieri juhatusel.

1991

Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige.

„Silouan’s Song”, valminud Svenska Rikskonserteri tellimusel.

Esiettekanne Rootsis, Rättvikis festivali „Musik vid Siljan” kammerorkestri esituses Karl-Ove Mannbergi juhatusel.

1993

Ilmus CD „Te Deum“ (ECM).

Esimene Arvo Pärdi, Tõnu Kaljuste, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori koostöös sündinud heliplaat.

1994

„Litany”, esiettekanne Ameerika Ühendriikides.

Eugene’is Hilliard Ensemble’i, Oregoni Bachi festivali koori ja orkestri esituses, juhatas Helmuth Rilling.

1995

Kümnest kontserdist koosnev Arvo Pärdi festival Stockholmis.

1996

Ameerika Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia auliige.

„Dopo la vittoria”, valminud Milano linna tellimusel püha Ambrosiuse 1600. surma-aastapäeva puhul.

Esiettekanne Milanos 1997. aastal Rootsi Raadio koori esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.

1997

„Kanon pokajanen”, loodud Kölni katedraali 750. aastapäevaks

Esiettekanne 1998. aastal Kölni katedraalis Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.

1998

„Como cierva sedienta”, valminud Kanaari saarte muusikafestivali tellimusel.

Esiettekanne samal festivalil 1999. aastal Patricia Rozario ja Kopenhaageni Filharmooniaorkestri esituses Okko Kamu juhatusel.

1999

„Cantique des degrés”, valminud Hannoveri printsessi tellimusel Monaco vürsti Rainier III valitsemise 50. aastapäevaks.

Esiettekanne Monaco katedraalis Monte Carlo ooperikoori ja Monte Carlo Filharmooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.

2000

„Cecilia, vergine romana”, valminud Agenzia Romana tellimusel „Püha aasta 2000″ sündmusteks Roomas.

Esiettekanne Roomas Accademia Nazionale di Santa Cecilia koori ja orkestri esituses Myung-Whun Chungi juhatusel.

Herderi preemia (Saksamaa).

2002

„Lamentate” klaverile ja orkestrile, alapealkirjaga „Hommage Anish Kapoorile ja tema skulptuurile „Marsyas””.

Esiettekanne 2003 Londonis Tate Moderni turbiinihallis Hélène Grimaud’ ja London Sinfonietta esituses Alexander Brigeri juhatusel.

2003

Classic Brit Award – kaasaegse muusika auhind teose „Orient & Occident” eest.

Borderland Fondi aunimetus „Borderlander – Arvo Pärt“ ja Pärdi loomingule pühendatud nädalane festival Sejnys, Poolas.

„In principio”, valminud Graz-Seckau piiskopkonna tellimusel programmi „Graz 2003 – Euroopa kultuuripealinn” jaoks.

Esiettekanne koori Pro Musica Graz ja Capella Istropolitana esituses Michael Fendre juhatusel.

2004

„L’abbé Agathon”, loodud Tšellooktettide Ühingu ja Beauvais’ Tšelloansamblite Ühenduse tellimusel.

Esiettekanne Beauvais’s Barbara Hendricksi ja Beauvais’ Tšellookteti esituses.

2005

„La Sindone”, loodud festivali „Settembre Musica” tellimusel 2006. aastal toimunud Torino taliolümpiamängudeks.

Esiettekanne Torino katedraalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel.

Ennistati Eesti Heliloojate Liidu liikmeks.

Euroopa kirikumuusika auhind (Saksamaa).

Aasta helilooja aunimetus ajakirjalt Musical America.

2006

Eesti Riigivapi I klassi teenetemärk.

2007

CD „Da pacem“ (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Paul Hillier; Harmonia Mundi) võitis Grammy auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias.

Freiburgi Ülikooli (Saksamaa) teoloogiateaduskonna audoktor.

Euroopa linna Görlitzi/Zgorzeleci rahvusvaheline Brückepreis-autasu.

2008

Léonie Sonningi muusikapreemia (Taani). Üleandmise tseremooniaks kirjutas Pärt Léonie Sonningi muusikafondi tellimusel teose „These words …”.

Esiettekanne Kopenhaagenis Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.

Sümfoonia nr 4 „Los Angeles”.

Esiettekanne 2009. aastal Ameerika Ühendriikides Walt Disney kontserdisaalis Los Angelese Filharmooniaorkestri esituses Esa-Pekka Saloneni juhatusel.

„Stabat Materi” versioon segakoorile ja keelpilliorkestrile, loodud Alam-Austria Tonkünstler-orkestri tellimusel.

Esiettekanne Viini Musikvereinis Tonkünstler-orkestri ja Wiener Singvereini esituses Kristjan Järvi juhatusel.

Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist.

2009

Eesti Vabariigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

2010

Asus püsivalt elama Eestisse.

Arvo Pärdi Keskuse asutamine Laulasmaale.

„Adam’s Lament”, loodud kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellimusel.

Esiettekanne Istanbulis Hagia Irene kirik-kontserdisaalis Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Vox Clamantise ja Borusani Filharmooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.

Istanbuli 38. rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia.

Pärdi 75. sünnipäeva ürituste seas oli kolm rahvusvahelist konverentsi.

„Arvo Pärt and Contemporary Spirituality Conference” Bostoni Ülikoolis, „Arvo Pärt: Soundtrack of an Age” Londonis Southbanki keskuses ja „The Cultural Roots of Arvo Pärt’s Music” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Esimesed Pärdi pidunädalad Nargenfestivali raames; alates 2011 toimunud Pärdi päevade nime all.

2011

Classic Brit Award – aasta helilooja aunimetus 4. sümfoonia eest.

Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi (Vatikan) audoktor.

Prantsusmaa Auleegioni ordeni rüütlikraad.

Esimene Eesti Teaduste Akadeemia liige muusika alal.

Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige.

2012

„Virgencita“ segakoorile a cappella.

Esiettekanded Leónis, Guanajuatos ja Mexico Citys Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste esituses. Mehhiko rahvusvahelise festivali „Cervantino” preemia.

Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia.

Lugano Ülikooli (Šveits) teoloogiateaduskonna audoktor.

2013

2013/2014. õppeaastal oli Pärt Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Sellega seoses toimus Tartu Ülikoolis professor Toomas Siitani loengusari Arvo Pärdist „Sõna ja muusika”.

2014

CD „Adam’s Lament“ võitis Grammy auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias.

Esitajad Sinfonietta Riga, Läti Raadio koor, Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tui Hirv, Rainer Vilu, dirigent Tõnu Kaljuste; ECM.

„Swansong”, teose „Littlemore Tractus” uus versioon orkestrile, loodud festivali „Mozartwoche” tellimusel.

Esiettekanne samal festivalil Salzburgis Viini Filharmoonikute esituses Marc Minkowski juhatusel.

Arvo Pärt Project: helilooja autorikontserdid Washingtonis ning New Yorgis Carnegie Hallis ja Metropolitani muuseumis.

Esinesid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel ning ansambel Yxus.

Püha Vladimiri õigeusu teoloogilise seminari (USA) audoktor.

Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) auliige.

Jaapani Kunstiühingu kultuuripreemia Praemium Imperiale.

2015

Arvo Pärdi muusikale loodud Robert Wilsoni lavateose „Aadama passioon“ esiettekanne Tallinnas Noblessneri valukojas.

Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste. Lavastuse muusikaliseks aluseks on Pärdi teosed „Adam’s Lament”, „Tabula rasa”, „Miserere” ning spetsiaalselt selle lavastuse jaoks sündinud „Sequentia”.

„Lapsepõlve lood“, Arvo Pärdi Keskuse arhiiviprojekt, mille tulemusena ilmusid CD ja noodid Arvo Pärdi lastelauludega.

Koostöös ERRi, Raadio Laste Laulustuudio, Tauno Aintsi (arranžeerija) ja Kadri Hundiga (dirigent).

„Kleine Litanei“ segakoorile a cappella.

Wien Museumi tellimus Stephansplatzi all asuva püha Virgiliuse kabeli taasavamise puhul, esitajad Arnold Schönbergi Koor ja Erwin Ortner.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku I järgu teeneterist.

Austria Teaduse ja Kunsti aumärk.

2016

„Greater Antiphons“, tellija Los Angelese filharmoonia orkester.

Esiettekanne Los Angeleses festivalil „Mozart & Pärt“ LA filharmoonia orkestri ja dirigent Gustavo Dudameli esituses.

Oxfordi Ülikooli audoktor.

Paavsti kultuurinõukogu (Poola) medal „Per Arte ad Deum“.

2017

Konverents „Arvo Pärt. Sounding the Sacred“ New Yorgis.

Korraldajaks Püha Vladimiri õigeusu teoloogiline seminar ning Fordhami ülikooli õigeusu kristluse uurimiskeskus.

Arvo Pärt pälvis Ratzingeri preemia (Vatikan).

Üleandmisel kohtus helilooja nii paavst Franciscuse kui ka emeriitpaavsti Benedictus XVI-ga.

„And I heard a voice …“ / „Ja ma kuulsin hääle …“ segakoorile a cappella, Salamanca Ülikooli ja Hispaania Rahvusliku Muusikaarenduskeskuse tellimus.

Esiettekanne 2018 veebruaris Salamancas ansamblilt Ars Nova Copenhagen, dirigent Paul Hillier. Uusim teos Arvo Pärdi loomenimekirjas.

2018

Arvo Pärdi muusikale pühendatud nädalalõpp Flagey kontserdimajas Brüsselis, tähistamaks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.

13. oktoobril avati pidulikult Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal.

Hoone projekteerisid Hispaania arhitektid Enrique Sobejano ja Fuensanta Nieto. Avakontserdil musitseerisid Anne Akiko Meyers (viiul), Vambola Krigul (löökpillid), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste (dirigent), ansambel Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve (dirigent).