Ladinakeelse vokaalteose „Da pacem Domine“ (lad – 'Anna meile rahu, Issand') loomiseks sai Arvo Pärt tõuke gambavirtuoosilt ja vanamuusika uurijalt Jordi Savallilt, kes tellis teose oma rahuteemalise kontserdi jaoks. Savallil oli idee koostada läbiva teemaga kontserdikava, mille aluseks oleks 9. sajandi gregoriaani antifon „Da pacem Domine“ ning selle tekstile või meloodiale loodud muusika erinevatest sajanditest.
Arvo Pärt ongi teose loomisel aluseks võtnud antifoni meloodia (kõlab aldi partiis) ning lisanud sellele kolm tintinnabuli-tehnikas komponeeritud polüfoonilist häält. See on erandlik juhtum Pärdi muusikas, sest tavaliselt ta oma teostes gregooriuse laulu ei tsiteeri. Selle teose komponeerib Pärt aga otsekui renessanssmuusika vaimus moteti, kasutades …
Ladinakeelse vokaalteose „Da pacem Domine“ (lad – 'Anna meile rahu, Issand') loomiseks sai Arvo Pärt tõuke gambavirtuoosilt ja vanamuusika uurijalt Jordi Savallilt, kes tellis teose oma rahuteemalise kontserdi jaoks. Savallil oli idee koostada läbiva teemaga kontserdikava, mille aluseks oleks 9. sajandi gregoriaani antifon „Da pacem Domine“ ning selle tekstile või meloodiale loodud muusika erinevatest sajanditest.
Arvo Pärt ongi teose loomisel aluseks võtnud antifoni meloodia (kõlab aldi partiis) ning lisanud sellele kolm tintinnabuli-tehnikas komponeeritud polüfoonilist häält. See on erandlik juhtum Pärdi muusikas, sest tavaliselt ta oma teostes gregooriuse laulu ei tsiteeri. Selle teose komponeerib Pärt aga otsekui renessanssmuusika vaimus moteti, kasutades traditsioonilist cantus-firmus-meetodit ning liigendades vormi renessanssmuusikale tüüpiliste kadentsidega. Vanamuusika esituspraktikaga võib seostada ka fakti, et Pärt komponeeris „Da pacem Domine“ lihtsalt 4-häälse muusikana ning ei määratlenud selle täpset esituskoosseisu. Samas on nn tämbriline avatus omane ka mitmele teisele Pärdi teosele („Pari intervallo“, „Fratres“ jt), ning oli eriti aktuaalne varases tintinnabuli-loomingus 1970. aastail. Tänaseks on „Da pacem Domine“ muusikast kokku üheksa versiooni erinevatele koosseisudele, nende seas ka näiteks tšellodele, saksofonidele, plokkflöötidele ning häältele ja orkestrile.
„Da pacem Domine“ esiettekanne toimus 2004. aasta suvel Barcelonas vanamuusika ansambli Hespèrion XXI, La Capella Reial de Catalunya ja Jordi Savalli esituses ning kogu kontsert oli pühendatud sama aasta märtsis Madridi pommirünnakus hukkunute mälestusele. Kuna Pärdi teos valmis tõepoolest vaid mõned päevad pärast nimetatud terroriakti, on seda vahel peetud otseseks pühenduseks Madridi terroriohvritele. Tegelikult aga on „Da pacem Domine“ universaalne rahupalve kogu inimkonna valu ja kannatuste eest, väljendades veendumust, et just rahututel aegadel on Jumal meie ainus kindel kaitse.
Hiljem on Pärt seadnud teost erinevatele koosseisudele, nende seas ka ainult instrumentidele. Plokkflöödiseade autoriteks on aga Irmhild Beutler ja Sylvia Corinna Rosin.
