Lamentate

Klaverile ja orkestrile loodud „Lamentate“ sündis Londoni Tate Modern galerii tellimusel ning on inspireeritud India päritolu Briti skulptori ja multimeediakunstniku Anish Kapoori (sünd 1954) hiiglaslikust skulptuurist „Marsyas“, mille järgi kannab teos ka alapealkirja „Homage to Anish Kapoor and his sculpture „Marsyas““ (Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile „Marsyas“).

Kapoori installatsioon oli mõeldud toimima visuaalse-ruumilise ja helimaailma koosmõjus. Pärt komponeeris teose Kapoori skulptuuri eksponeerimiskoha – vana turbiinihalli – spetsiaalset akustikat silmas pidades. Samas toimus ka teose esiettekanne London Sinfonietta ja Hélène Grimaud’ esituses Alexander Brigeri juhatusel 7. veebruaril 2003. Pärast esiettekannet tegi helilooja mõned korrektuurid ning…

Klaverile ja orkestrile loodud „Lamentate“ sündis Londoni Tate Modern galerii tellimusel ning on inspireeritud India päritolu Briti skulptori ja multimeediakunstniku Anish Kapoori (sünd 1954) hiiglaslikust skulptuurist „Marsyas“, mille järgi kannab teos ka alapealkirja „Homage to Anish Kapoor and his sculpture „Marsyas““ (Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile „Marsyas“).

Kapoori installatsioon oli mõeldud toimima visuaalse-ruumilise ja helimaailma koosmõjus. Pärt komponeeris teose Kapoori skulptuuri eksponeerimiskoha – vana turbiinihalli – spetsiaalset akustikat silmas pidades. Samas toimus ka teose esiettekanne London Sinfonietta ja Hélène Grimaud’ esituses Alexander Brigeri juhatusel 7. veebruaril 2003. Pärast esiettekannet tegi helilooja mõned korrektuurid ning sel kujul kõlas „Lamentate“ esimest korda 10. novembril 2003 Poolas Sejny festivalil Bialystoki Filharmoonia orkestri ja Marrit Gerretz-Traksmanni esituses Tõnu Kaljuste käe all.

Marsyas on tegelane Vana-Kreeka mütoloogiast – saatür, kelle valguse-, tõe- ja kaunite kunstide jumal Apollon nülgis selle eest, et ta julges võistelda Apolloniga pillimängus. Anish Kapoori interpretatsioon Marsyase legendist leidis väljenduse 150 meetri pikkuses ja 35 meetri kõrguses veripunases skulptuuris, mis meenutaks justkui nülitud keha. See koosnes kolmest terasrõngast, mis ühendatuna plastikust kattematerjaliga moodustas trompetitaolise kuju.

Arvo Pärt: „Minu esimene mulje oli: ma seisan elavana omaenda keha ees ning olen surnud – nagu ajanihkes, tulevikus ja olevikus üheaegselt. /.../ Surm ja kannatus on teemad, mis puudutavad iga siia ilma sündinud inimest. Sellest, kuidas ta enda jaoks küsimuse lahendab (või lahendamata jätab), oleneb tema eluhoiak, ükskõik kas siis teadlikult või alateadlikult. Kapoori skulptuur ei lõhu oma suurusega mitte ainult tavaettekujutuse ruumist, vaid minu tunnetuse järgi ka ajadimensiooni. Piir aja ja ajatuse vahel näib muutuvat ebaoluliseks. Ja nii kirjutasin ma lamentatsiooni mitte surnute, vaid meie, elavate jaoks – meie jaoks, kellel pole lihtne toime tulla maailma valu ja kannatusega. 

„Lamentate“ on muusika sooloklaverile ja orkestrile. Austusest selle vormi suhtes ei saa teost siiski pidada tüüpiliseks klaverikontserdiks. Ma valisin sooloinstrumendi, kuna see fikseerib tähelepanu millelegi, mida on „üks“. See „üks“ võib-olla isik, see võib olla jutustus mina-vormis. Analoogiliselt skulptuurile, mis jätab hoolimata oma vapustavast suurusest kerge ja hõljuva mulje, annab suurima instrumendi, klaveri, kasutamine võimaluse luua intiimse ja sooja atmosfääri, mis ei mõju anonüümselt ega abstraktselt. Võiks öelda, et mu teose on kujundanud kaks polaarset jõudu. Nimetaksin seda polaarsuseks „brutaalselt jõulise“ ning „intiimselt hapra“ vahel. Karakterid ei ole vastandatud staatilisena, vaid teevad teose jooksul läbi arengu.“

Muusikas peituvad varjatud allikatena kaks vaimulikku teksti. Esimese lõigu dramaatilise kulminatsiooni mõtestab lahti „Dies irae“ sekvents „Surnutemissast“, mis algab sõnadega: „See viha päev on õudne, kui maailm muutub tuhaks ...“ Elu siin- ja sealpoolsuse üle mõtiskleva ning igavikulise rahu mõõtme annab muusikasse tropar ortodoksi palveraamatust, mille esimene lõik on eestindatult järgmine: „Vaata, Issand, oma armulise pilguga mu nõtruse peale, sest mu elu kulub peagi ära ja oma tegudest pole mulle pääsemist. Seepärast palun ma: vaata, Issand, mu nõtruse peale ja päästa mind.“ Tropari tekst on helidesse väga hoolikalt sisse kirjutatud, muusika lähtub sõnade silpide arvust, kirjavahemärkidest jm teksti parameetritest.