1986. aastal loodud „Festina lente“ on saanud oma pealkirja oksüümoroni järgi, mida on armastanud kasutada mitmed tuntud ajaloolised isikud, nende seas Rooma impeeriumi looja ja esimene imperaator Augustus – „kiirusta aeglaselt“. Pealkirjas on kodeeritud vihje nii teose vormile kui ka tähendusele. Teos on üles ehitatud proportsioonikaanoni põhimõttel: kolm instrumendigruppi (I ja II viiulid, vioolad ning tšellod ja kontrabassid) alustavad ühel ajal, kuid esitavad meloodiat kolme erineva kiirusega ning nendest kiireim jõuab kõlada seitse korda. Pärast lühikest koodat hääbuvad helid vaikusse. Muusikateadlane ja Pärdi uurija Leopold Brauneiss on öelnud: „Kõnekäänuline pealkiri „Festina lente” („Kiirusta aeglaselt”) viitab proportsioonikaanoni paradoksaalsele ajastruktuurile, mis ilmneb se…
1986. aastal loodud „Festina lente“ on saanud oma pealkirja oksüümoroni järgi, mida on armastanud kasutada mitmed tuntud ajaloolised isikud, nende seas Rooma impeeriumi looja ja esimene imperaator Augustus – „kiirusta aeglaselt“. Pealkirjas on kodeeritud vihje nii teose vormile kui ka tähendusele. Teos on üles ehitatud proportsioonikaanoni põhimõttel: kolm instrumendigruppi (I ja II viiulid, vioolad ning tšellod ja kontrabassid) alustavad ühel ajal, kuid esitavad meloodiat kolme erineva kiirusega ning nendest kiireim jõuab kõlada seitse korda. Pärast lühikest koodat hääbuvad helid vaikusse. Muusikateadlane ja Pärdi uurija Leopold Brauneiss on öelnud: „Kõnekäänuline pealkiri „Festina lente” („Kiirusta aeglaselt”) viitab proportsioonikaanoni paradoksaalsele ajastruktuurile, mis ilmneb seda selgemalt, mida lihtsam on aluseks võetud meloodialiin: kuna too kõlab ühtaegu nii kiiretes kui aeglastes vältustes, kulgeb kiirem meloodia pidevalt koos oma väljavenitatud minevikuga.“ (Leopold Brauneiss „Muusikalised arhetüübid: tintinnabuli-stiili põhielemendid“. – „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil. Arhetüübid ja geomeetria“. Arvo Pärdi Keskus, 2017, lk 178)
Teos on pühendatud plaadifirma ECM asutajale ja juhile Manfred Eicherile, kellega helilooja koostöö algas 1984. aastal ilmunud autoriplaadist „Tabula rasa”, mis pani aluse uuele plaadisarjale „ECM New Series“ ning mille edu tõi Pärdi loomingule hulgaliselt kuulajaid üle terve maailma. Esikalbumist alates on selles sarjas ilmunud kõik Pärdi olulisemate teoste esmasalvestused.
„Festina lente“ esiettekanne toimus 17. novembril 1986 Pariisis orkestri Music Project London ja dirigent Richard Bernasi esituses. Pärast aastate jooksul tehtud parandusi kuuleme teose 1990. aasta lõpust pärit lõplikku varianti ECMi välja antud albumil „Miserere“ Bonni Beethoveni orkestri esituses Dennis Russell Daviese juhatusel.
