Vana Testament, Moosese raamat 16:1-2; 17:1-5, 15-17; 18:2, 9-15; 21:1-3, 5-7
Ja Saarai, Aabrami naine, ei toonud temale last ilmale; aga tal oli teenijaks egiptlanna, nimega Haagar.
Ja Saarai ütles Aabramile: „Vaata, Issand on mind keelanud last saamast. Heida nüüd mu teenija juurde, vahest saan järeltulija temalt!” Ja Aabram kuulas Saarai sõna.
Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale:
„Mina olen Kõigeväeline Jumal,
käi minu palge ees ja ole vaga!
Ma teen lepingu enese ja sinu vahel
ja teen sind väga paljuks.”
Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, öeldes:
„See olen mina! Vaata, mu leping sinuga on,
et sina saad paljude rahvaste isaks.
Sinu nime ei hüüta siis enam Aabramiks,
vaid su nimi olgu Aabraham,
sest ma teen sind paljude rahvaste isaks!
Ja Jumal ütles Aabrahamile: „Saaraid, oma naist, ära hü…
Vana Testament, Moosese raamat 16:1-2; 17:1-5, 15-17; 18:2, 9-15; 21:1-3, 5-7
Ja Saarai, Aabrami naine, ei toonud temale last ilmale; aga tal oli teenijaks egiptlanna, nimega Haagar.
Ja Saarai ütles Aabramile: „Vaata, Issand on mind keelanud last saamast. Heida nüüd mu teenija juurde, vahest saan järeltulija temalt!” Ja Aabram kuulas Saarai sõna.
Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale:
„Mina olen Kõigeväeline Jumal,
käi minu palge ees ja ole vaga!
Ma teen lepingu enese ja sinu vahel
ja teen sind väga paljuks.”
Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, öeldes:
„See olen mina! Vaata, mu leping sinuga on,
et sina saad paljude rahvaste isaks.
Sinu nime ei hüüta siis enam Aabramiks,
vaid su nimi olgu Aabraham,
sest ma teen sind paljude rahvaste isaks!
Ja Jumal ütles Aabrahamile: „Saaraid, oma naist, ära hüüa enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara!
Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja. Ma õnnistan teda nõnda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki põlvnevad temast.”
Siis Aabraham heitis silmili maha, naeris ja ütles oma südames: „Kas peaks saja-aastasele poeg sündima? Või peaks üheksakümneaastane Saara sünnitama?”
Ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid
ta ees. Ja nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu
ja kummardas maani.
Siis nad küsisid temalt: „Kus su naine Saara on?” Ja ta vastas:
„Seal telgis.”
Siis üks neist ütles: „Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta
pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!”
Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures.
Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud
olemast ka see, mis muidu naistele on omane.
Ja Saara naeris iseeneses ja mõtles: „Nüüd, kui ma olen vanaks
jäänud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana.”
Aga Issand ütles Aabrahamile: „Miks Saara naerab ja ütleb: Kas
ma tõesti peaksin sünnitama, kuna ma ju olen vana?
Kas peaks Issandal midagi olema võimatu? Ma tulen su juurde
tagasi aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!”
Kuid Saara salgas, öeldes: „Mina ei naernud.” Sest ta kartis.
Tema aga ütles: „Sa naersid küll!”
Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:
Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.
Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.
Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.
Aga Saara ütles: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!”
Ja ta ütles: „Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!”