Aprilli algul külastasid Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse arhiivi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased, kelle seas olid peamiselt muusikateaduse eriala tudengid.Teist aastat vältav koostöö keskusega toimub EMTA bakalaureuse õppekava valikaine muuseumipraktika raames, mida juhendab muusikaajaloolane dotsent Anu Kõlar.Aine eesmärk on tutvustada tulevastele uurijatele muuseumi ja arhiivi kui institutsioone ning kursuse jooksul puutuvad üliõpilased kokku mitme muusikauurijale olulise arhiiviga Eestis, nagu Teatri- ja Muusikamuuseum, Ajaloomuuseum, ERRi arhiiv, Filmiarhiiv jt. Valitud arhiivide ja andmebaaside juures saavad tudengid teha ka praktikat.
RAPK arhiivi teeb eriliseks fakt, et selle keskmes on elav helilooja ning tema pidevalt muutuv ja kasvav loomepärand. Keskuse arhivaar Anneli Kivisiv selgitaski huvilistele, kas ja mida selline „eripära” arhiivi töös muudab ning kui palju eri liiki arhiivimaterjale ühe helilooja loomingulise tegevusega kaasneb. Ühiselt arutleti arhiiviprintsiipide universaalsuse üle: kas näiteks Arvo Pärdi arhiivi alusskeem ehk nn arhiivipuu võiks olla midagi universaalset, mida saaks rakendada ka teiste heliloojate isikufondide korrastamisel, või peab iga andmekogu siiski oma „puu kasvatama”. Üliõpilasi huvitas ka digiarhiivi rajamisega seotud teemadering, küsiti käsikirjade ja partituuride skaneerimise ajamahukuse ja töövõtete kohta, samuti arhiivi tulevikuplaanide kohta ehk millal Pärdi käsikirju, visandeid, graafilisi skeeme ja muud põnevat ükskord veebipõhises andmebaasis näha saab.
Et arhiivi ülesehitamine, see tähendab materjali süstematiseerimine ja digiteerimine, eelkõige aga dokumentide kirjetega varustamine ja nendevaheliste seoste kaardistamine on väga töömahukas, ei ole RAPK veel uurijatele avatud. Oma käsil olevatest töödest ning arhiivi hinnalisematest allikatest – helilooja muusikapäevikutest ja käsikirjadest – rääkisid keskuse toimetajad, muusikateadlased Kai Tamm ja Kristina Kõrver.
Külaskäigu lõpul avanes EMTA üliõpilastel võimalus kohtuda ka Arvo Pärdiga ning üheskoos põgusalt mõtteid vahetada.Saadud muljetest toodi hiljem esile just kohtumist helilooja endaga ning tutvumist nii kaasaegse ja professionaalse arhiiviga. Üliõpilaste sõnul on väga tähtis, et Arvo Pärdi keskus asub just Eestis, ning nad leidsid, et asjaolu, et helilooja ise oma arhiivi loomisel osaleb, annab kogu tööle erilise väärtuse.