Eesti Filmi Sihtasutuse, programmi Eesti Film 100 ja Eesti Päevalehe koostöös jõuab “Eesti filmiklassika” sarjas eesti filmi juubeliaastal DVD-plaatidele 30 palavalt armastatud mängufilmi. Neist kahele, Leida Laiuse filmidele “Mäeküla piimamees” ja “Ukuaru”, on originaalmuusika loonud Arvo Pärt.
Pärt on osalenud koguni nelja Leida Laiuse filmi loomisprotsessis. Tema muusika kõlab Laiuse lühifilmis “Õhtust hommikuni” (1962, režissööri diplomitöö), täispikkades mängufilmides “Mäeküla piimamees” (1965), “Ukuaru” (1973) ning dokumentaalfilmis “Jäljed lumel” (1978).
„Mäeküla piimamees” ilmus DVD-na Eesti Päevalehe filmisarjas maikuus. 11. augustil jõudis huvilisteni „Ukuaru” (1973) – Laiuse üks säravamaid töid ka autori enda jaoks ning paljude filmiga seotud olnud inimeste arvates väga sügavalt, isiklikult läbi tunnetatud.
Veera Saare samanimelisel romaanil põhinev draama pälvis kiidusõnu nii filigraansete näitlejatööde, operaatoritöö kui ka muusika eest. Nii näiteks võib esilinastuse (11. veebruar 1974) järel ilmunud lehearvustustest lugeda: “Filmi emotsionaalset struktuuri toetab ja täiendab Arvo Pärdi muusika.” (Karl Tamberg); “Arvo Pärdi muusika süvendab ja arendab suurepäraselt kaadrisiseseid poeetilisi meeleolusid.” (Elem Treier); “muusika (Arvo Pärt) toetab taotletavat emotsiooni peaaegu vahetpidamata.” (Mati Unt); “Palju on “Ukuaru” küllaltki omapärase poeetika vormimiseks ära teinud operaator Jüri Garšnek ja helilooja Arvo Pärt.” (Valdeko Tobro)
“Ukuaru” muusika on materjalilt säästlik: kõik traditsioonilise sümfooniaorkestri esituses kõlav taandub paarile põhiteemale, mida filmi kulgedes erinevates süžeekontekstides üha varieeritakse ja kombineeritakse. Nii näivad kõik muusikalised teemad uuesti ilmudes iga kord erinevaid tähendusi kandvat. Sama süsteemsus kehtib filmis kõlavate lõõtsalugude puhul. Neist meeldejäävaim on tihti ekslikult rahvaloominguks peetud “Ukuaru valss”, mida esitatakse filmis mitu korda, alati veidi teistsugusena kui enne, mitte ainult lõõtsal, vaid ka orkestripillidel. Süvenedes aga selgub, et erinevad süžeekontekstid pole sugugi juhuslikud, vaid nimelt äärmuslikud: üks mütologiseerub kui elu andev ja hoidev jõud, teine kui elu hävitav jõud. Ja muusikalistest põhiteemadest on just “Ukuaru valss” see, mis avaneb lõpuks võimsa elujaatava kunstilise üldistusena – läbi äärmuslike katsumuste oma koha äratundmise kujundina. Sest püsima jääb vaid see, kes leiab üles oma Ukuaru. Nagu ütles Leida Laius: “Oma Ukuaru – see tähendab oma kohta elus, oma mõtte- ja kätetöö vaevaga loodud kohta. See tähendab tööd ja vaeva, pettumusi ja leidmisi, oma osa tunnetamist ja endast kaasinimestele andmist sessinatses maailmas.”
Alates 1980. aastatest on eri maade filmiloojad oma linateostes palju kasutanud ka Pärdi kontsertloomingut. Tänaseks on vähemalt 25 Pärdi heliteost kõlanud rohkem kui sajas linateoses. Kolm valitud filmi maestro muusikaga toob Arvo Pärdi Keskus vaatajate ette keskuse järjekordsetel filmiõhtutel Tallinna Katariina kirikus 21.–23. augustil.