21.–23. augustil 2012 toob Arvo Pärdi Keskus taas vaatajate ette kolm väärtfilmi, milles kõlab maestro looming.
Arvo Pärt on loonud originaalmuusika ligi 40 eesti linateosele. Neist tuntuimad on küllap Heino Parsi nukufilmisari “Operaator Kõpsi seiklused” ja “Väike motoroller”, Elbert Tuganovi “Aatomiku” lood, Andres Söödi Antarktika-teemalised dokumentaalfilmid “Jääriik” ja “Enderby – valge maa” ning mängufilmidest Grigori Kromanovi “Briljandid proletariaadi diktatuurile”, Nõukogude Eesti–Poola koostöös valminud Marek Piestraki “Navigaator Pirx” ning Leida Laiuse “Ukuaru”.
Kuid alates 1980test aastatest on eri maade filmiloojad palju kasutanud ka Pärdi kontsertloomingut ehk muusikat, mis on loodud kontserdilaval esitamiseks, mitte ühe või teise filmi tarbeks. Tänaseks kõlab vähemalt 25 Pärdi heliteost rohkem kui sajas linateoses, mis on valminud peamiselt Euroopas (Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jm), aga ka Aasias (Koreas) ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, sealjuures nii väikese eelarvega filmides kui kommertskinos. Neist märkimisväärsemaid on asunud tutvustama Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus.
Keskuse filmiõhtud toimuvad ka tänavu Tallinna Katariina kirikus. 21.–23. augusti õhtuil linastuvad türgi režissööri Reha Erdemi „Ajad ja tuuled” (Beş vakit, 2006), gruusia klassiku Tengiz Abuladze „Patukahetsus” (Monanieba, 1984/87) ning vene autorikino esindaja Andrei Zvjagintsevi „Pagendus” (Izgnanie, 2007). Kolme filmi tinglikuks ühisnimetajaks on perekond kui maailmamudel. Tähelepanu keskmesse tõusevad erinevad sisemised ja välimised jõud, mis on perekondi läbi aegade koos hoidnud või lõhkunud või teinud korraga mõlemat.
Pärdi loomingust on filmitegijad üle terve maailma enim armastanud tintinnabuli-palasid Spiegel im Spiegel, Für Alina, Fratres ja Cantus in Memory of Benjamin Britten. Just esimesed kaks ilmestasid peamiselt ka eelmisel aastal näidatud filme. Seekordsetel filmiõhtutel on heliteoste valik märksa mitmekesisem: Abuladze “Patukahetsuses” kõlab reekviemina topeltkontserdi Tabula rasa teine osa “Silentium”, Erdem ja Zvjagintsev on aga toestanud oma maailmad filmikunstis harvemini kuulda olevate Pärdi teostega nagu Te Deum, Orient & Occident, Como cierva sedienta või Ode VII (Memento) teosest Kanon Pokajanen.
Filmide linastustele eelneb sissejuhatus. Kõikidel filmidel on eestikeelsed subtiitrid. Piletid müügil Piletilevis (4€) ja kohapeal (5€).Kohtumiseni 21.–23. augustil Katariina kirikus!
Filmiõhtuid ja Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse rajamist toetab Swedbank.