Kontserdil “Kauge maa” tähistame koos teiselt poolt maakera saabunud muusikutega Ester Mägi 102. sünniaastapäeva

13. jaanuaril astub Arvo Pärdi Keskuses üles Ameerika Ühendriikides Seattle’is tegutsev kammernaiskoor Mägi Ensemble, kes tähistab kontserdiga helilooja Ester Mägi 102. sünniaastapäeva.

Mägi Ensemble ongi oma repertuaaris keskendunud Baltimaade koorimuusikale ning saanud oma nime armastatud helilooja Ester Mägi järgi. Koori dirigent Heather MacLaughlin Garbes kaitses ka oma doktorikraadi Washingtoni ülikoolis Ester Mägi koorimuusika teemal. Peale selle juhatab ta Seattle’is nii eesti, läti, leedu kui ka soome pärandkoori ning õpetab Washingtoni ülikoolis külalisprofessorina regilaulu ja leedu muusika arengulugu. Ta on ka Ameerika ainukese Balti kooriraamatukogu (Baltic Choral Library) hoidja.

Küsisime Heather MacLaughlin Garbesilt mõned küsimused.

Kuidas sai alguse Sinu huvi Eesti muusika vastu. Mida see Sulle tähendab?

Kui ma õppisin Washingtoni ülikooli magistrantuuris, oli ülikool parasjagu käsil Balti kooriraamatukogu koostamine ning mind võeti appi sellega tegelema. Kuulates salvestisi ja töötades nootidega, hakkas see muusika ja kooritraditsioon mulle üha enam huvi pakkuma. Mulle tundub, et paljudel Eesti lauludel on sügav tähendus, mis ei ole kätketud üksnes laulusõnadesse, vaid läheb sügavamale. Eesti muusikas huvitab mind jätkuvalt see, kuidas helilooja suhestub selle sügavama tähendusega, kuidas ta seda interpreteerib.

Kas mõnel Arvo Pärdi teosel on Sinu jaoks eriline tähendus?

Mul on kahju, et Pärt on kirjutanud vaid kaks lugu naiskoorile, sest tahaksin Mägi Ensemble´ga Pärti rohkem esitada. Kui ma mõtlen veel teistele tema teostele, siis üks minu lemmikuid on „Für Anna Maria“. Seda pala kuulates tõuseb mul alati klomp kurku, selle igatsev meeleolu, aja peatumine on nii imeline. Mulle avaldab muusikateose juures tohutut mõju see, et on võetud aega hingata, et vaikusel on sama suur tähtsus kui helidel.

 Mis paelub sind eesti keele juures? Kuidas on eesti keeles laulda?’

 Eesti keeles on palju täishäälikuid ja seepärast on eesti keeles võrratu laulda, samas teevad vokaalid selle ka raskeks! Meil on olnud palju arutelusid selle üle, kuidas peaks laulma kahte täishäälikut pikal noodil. Küsime sageli ka eesti keelt emakeelena rääkijate käest, kuidas üht või teist sõna laulda ja saame alati mitu erinevat vastust! Õpin iga aastaga midagi uut eesti keele intonatsiooni ja fraseerimise kohta.

Kuidas on USA publik võtnud vastu teie spetsiifilise (Balti muusika) repertuaari? Kas esinete ühendriikides sama kavaga?

Meie repertuaar tõesti üsna spetsiifiline ja vahetevahel on keeruline tuua publikut saali, sest publik ei tea, mis stiilis muusikat oodata. Mitmed Seattle’i koorid esitavad renessanssmuusikat ja klassikalist repertuaari, teised kõrvutavad renessanssmuusikat nüüdismuusikaga, nii et meie lähenemine on küllaltki eripärane. Ka teised koorid tunnevad Balti heliloojate vastu huvi, kuid nad võtavad kavasse üks-kaks teost, meie oleme ainsad, kelle kava koosneb üksnes Balti heliloojate loomingust. Kui publik on meid kuulnud, tulevad nad ka järgmistele kontsertidele, kuid kõigepealt on vaja, et nad julgeksid tulla esimesele kontserdile. See on meie eesmärk!

Milline on Sinu kõige erilisem mälestus seoses Eestiga?

Minu südames on eriline koht Ester Mägil ja temaga koos veedetud ajal. Kuid oma külaskäikudel Eestisse olen kohtunud paljude imeliste inimestega, kes on jaganud minuga oma lugusid ja kogemusi ning kutsunud mind paljudele toredatele sündmustele. Mul on head mälestused kõikidest kordadest, kui oleme Mägi Ensemble’ga Eestis käinud, tore on näha, kuidas lauljad õpivad oma kogemuse kaudu tundma siinset ajalugu ja traditsioone.

Sa oled käinud Eestis viimase 20 aasta jooksul korduvalt. Mis on selle ajaga muutunud?

Nii palju on muutunud! Olen väga tänulik, et mul õnnestus siin korduvalt käia 2000. aastate alguses ja olla tunnistajaks ajale, kus oli palju muutusi ja tohutu areng. Praegu on tekkinud juurde palju põnevaid piirkondi, uusi vaimustavaid söögikohti. Vanu hooneid on muudetud raamatupoodideks, kohvikuteks ja etenduskohtadeks – see on väga inspireeriv.