4. novembril 2010 kõlas Salle Pleyelis Pariisis esmakordselt Arvo Pärdi uus teos „Silhouette“ keelpilliorkestrile ja kolmele löökpillimängijale.
Teose esitas Orchestre de Paris ja dirigeeris Paavo Järvi, kes on orkestri kunstiline juht ja peadirigent alates käesolevast hooajast. Kontserdil „Scandinavian evening“ tulid ettekandele ka Jean Sibeliuse Sümfoonia nr. 2 D-duur, op. 43 ning Edvard Griegi Klaverikontsert a-moll, op. 16, soleeris Elisabeth Leonskaja.
6. novembril ajalehes “Le Monde” ilmunud kontserdiarvustuses kirjutab Marie-Aude Roux: „„Silhouette“ on teos, mis võlub rafineeritud lüürikaga. Läbi gongide tasase kumina ja eredate kellamängusähvatuste kujuneb muusika aeglaseks valsiviisiks, milles keelpillide üleminekud poognamängust pizzicatole tekitavad aegajalt kerget õõnsustunnet.”
„Silhouette“ on valminud 2009 ning pühendatud Paavo Järvile ja tema „uuele“ orkestrile. Helilooja sõnul sai uue teose loomise esmaseks impulsiks Paavo Järvi erakordne interpretatsioon, mis vaimustas teda üht oma teost plaadilt kuulates. Teiseks oluliseks inspiratsiooniallikaks sai heliloojale Pariisi linna sümbol – Eiffeli torn. Nii nagu teose alapealkiri „Hommage à Gustave Eiffel“ ütleb, on see teos ühtlasi austusavaldus arhitekt Gustave Eiffelile. Arvo Pärt: „Minu esimene mõte oli kohe Gustave Eiffel ja tema töö, hommage sellele geniaalsele arhitektile. Ma olen väga õnnelik, et orkester on minu algatuse positiivselt vastu võtnud.“
Uue teose kohta lisab Arvo Pärt veel: „Minu laual, kogu oma võlus, oli suurepärane raamat torni töö- ja ehitusplaanidega. Kunstnik Eiffeli nägemus, selle kainus, otstarbekus ja elegants avaldasid mulle suurt muljet ja inspireerisid mind erinevatel viisidel. Helilooja vaatepunktist võib Eiffeli tornis näha palju asju, mida võiks võrrelda muusikalise struktuuriehitusega – ehitussegmendid ja nende ühendused, konstruktsiooni läbipaistvus ja palju muudki. Ka staatika, mis on tähtis aspekt arhitektuuris, on ka muusikateose vormi ülesehituses tähtis teema. Mis puutub minu teosesse „Silhouette“, siis see on saanud lühike ja kerge, nagu tants, valss, natuke peapööritust tekitav, võibolla samamoodi nagu need tuuled, mis läbi selle hiiglasliku pitskolossi puhuvad.“
Vaata kontserdi videosalvestust: Arte Live Web >>
Kuula intervjuud Paavo Järviga Klassikaraadiost >>
Vaata lisaks: Orchestre de Paris >>, Orchestre de Paris / Blog >>