Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, kõlas Arvo Pärdi „Cecilia, vergine romana“ Vatikanis, paavst Benedictus XVI auks korraldatud kontserdil. Neeme Järvi juhatusel esinesid Paolo VI saalis Santa Cecilia Rahvusakadeemia koor ja orkester. Lisaks Pärdi teosele tuli ettekandele Franz Joseph Haydni Sümfoonia nr. 94 („Üllatussümfoonia”) ja Ludwig van Beethoveni Fantaasia koorile, orkestrile ja klaverile c-moll, soleeris Andrea Lucchesini.
Kontsert toimus Itaalia energiaettevõtte ENI (Ente Nazionale Idrocarburi) toetusel ning juhtis ka tähelepanu Rooma Peetri basiilika külgfassaadi restaureerimistöödele. Nagu paavst oma sõnavõtus väljendas, aitab muusika tasakaalustada taastamistööde käigus paratamatult tekkivat müra.
Õhtut lõpetades juhtis paavst tähelepanu kõlanud muusika autoritele ja teoste erinevustele. Ta märkis, et esimese kahe helilooja teosed toovad esile kunsti universaalsuse, viitavad, et kunst on „vahend, mille abil saab kujutada inimese rolli maailmas“, samas kui Arvo Pärdi teos väljendab teistsugust tegelikkust, mis asub väljaspool materiaalset maailma. Pärdi teos „Cecilia, vergine romana“ kujutab Paavsti sõnul „kristliku usu proovilepanekut, mis väljendub märtrisurmas“.
Paavst leidis, et teose tekst ja esituse stiil „sümboliseerivad usu rolli ja ülesannet maailmas“. Ta seletas: „Inimest ümbritseva ja inimeses oleva looduse elujõuga võrreldes on usk teistsugune jõud – see vastab jumalikule sõnale, mis „tekkis vaikusest”, nagu on öelnud Antiookia Püha Ignatius. Selleks et kuulda väljaspool maist maailma asuvat häält ja sellele kuuletuda, on vaja suurt sisemist vaikust. See hääl väljendub ka loodusnähtustes, sest just selle hääle jõud lõi maailma ning valitseb seda. Samas on selle hääle äratundmiseks vaja alandlikku ja kuulekat südant, nagu on öelnud Püha Teresa, kelle mälestuspäeva me täna tähistame. Usk järgneb sellele jumalikule häälele ka sinna, kuhu kunst üksi ei ulatu. Usu jõul järgnetakse sellele häälele enese proovilepaneku ja isetu eneseohverdamise teel, nagu tegi Cecilia. Seetõttu on iga tõelise armastuse tegu alates pisimast igapäevasest ohverdusest kuni märtrisurmani inimese kauneim kunstiteos, meistriteos. Siin saab elust endast laul: sümfoonia ootus, mida me koos Paradiisis laulame.“
Kontserdil viibijad võisid osa saada ilusast hetkest, kui pärast teose liigutavat esitust tuli helilooja isiklikult Püha Isa tervitama. Ta juhatati lavale, kus ta koos muusikutega kummardas.
„Cecilia, vergine romana“ esiettekandest möödub sel sügisel 10 aastat. Esmakordselt kandsid teose ette Santa Cecilia Rahvusakadeemia orkester ja koor Myung-Whun Chungi dirigeerimisel 19. novembril 2000. aastal Roomas. Teos on pühendatud selle esmaettekandjatele.
Vaata lisaks: www.catholicnewsagency.com
Loe paavsti kõnet siit >>